“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere larista
da ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.
Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.
Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”