Põlvamaa

Põlvamaal toimus esimene palvushommikusöök

Lõikustänupüha järgsel hommikul kogunesid hotellis Pesa maakonna erinevate eluvaldkondade esindajad, kes omavahel vesteldes mõtteid said vahetada. Hommiku teemaks oli “Kodu.Pagulus.Võõrsil” ning ettekandega esines eesti kirjanduse ja kultuuriloo professor Rein Veidemann.

“Tänamine on eesõigus, meeleseisund ja elulaad, mis näitab inimese avatust ja julgust tänu laiali jagada” rääkis Kanepi Jaani koguduse õpetaja, abipraost Margit Lail avatervituses tänamise olulisusest meie elus ning juhatas algus- ja söögipalvega hommiku sisse.

Maavanem Ulla Preeden omalt poolt ütles, et palvushommikusööki on plaanis hakata korraldama kord aastas ning tõi selle peamise eesmärgina välja lähendada erinevate elualade inimesi, kes saaksid oma päeva teistsuguse hingamisega alustada ning seejuures omavahel mõtteid vahetada.

Professor Veidemanni ettekanne keskendus pagulastemaatikale seoses eesti kultuurilooga. Keskseks terminiks oli sõna “kodu”, mis on justkui eestlaste südamesõna. Vaatluse all oli näiteks “Tõde ja õigus” kui eestlaste eksistentsiaalne kodu-romaan. Tähelepanu juhiti ka Oskar Lutsu “Kevade” lõpudialoogile Arno ja Teele vahel, kust kangastub “kodu kui kuldne minevik”. Veidemann nimetas ajaloost eesti kultuurinimesi, kes tegutsesid või olid sunnitud oma loominguga tegelema välismaal ning milline mõju võõrsil olemine nendele jättis. Veidemann lahkas põgusalt ka paguluse mõistet, mis oma olemuselt peaks olema ajutine seisund, aga selle pikaajaline kestmajäämine võib tähendada inimese enda olemuse muutumist.

Maakonna ja Eestimaa eest laususid tänu- ja eestpalved erinevate koguduste vaimulikud ning piiskop Joel Luhamets lausus õnnistussõnad.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Elsa Nagel.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Palvushommikusöögi eesmärk on pakkuda arvamusliidritele kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks, et ühendada inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab.

Põlvamaa vaimulikud vaatasid jõulude eel lõppevale aastale tagasi

Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama. Foto: Põlva maavalitsus — Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.
Foto: Põlva maavalitsus

Traditsiooniks saanud maakonna vaimulike jõulude eelne kohtumine maavanema Ulla Preedeni juures toimus seekord maavalitsuses. Üheskoos vaadati tagasi Põlvamaa koguduste peagi mööduva aasta toimetustele, räägiti uuel aastal ees ootavatest tegemistest ning maakonna eluolust ja arengusuundadest.

Mitmed koguduse juhid tundsid heameelt juba tehtud, aga ka plaani võetud kirikute ja teiste koguduse hoonete renoveerimise ja korrastamise üle. Mööduv aasta on paljudele maakonna vaimulikele toonud tavapärasest rohkem ristimisi ning ka kiriklike abilelude sõlmimine on tõusutrendis. Ühist muret jagati väheneva ja kaugel tööl käimise tõttu kodukohast kaugeneva elanikkonna pärast.

Üheskoos arutleti ühiskonnas pidevalt üleval oleva haldusreformi teemal. Kuigi mitmete ususuundade haldusjaotus ei ühti riikliku jaotusega, siis oma institutsiooni haldusreformi teema on ka kirikute päevakorras.

Praegune advendiaeg on vaimulikele tiheda töö periood ning saabuvad jõulud toovad kirikutesse tavapärasest kordades rohkem inimesi.

Kuidas maakonnaplaneeringuga suunata Põlvamaa asustust?

Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu

Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.

Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.

Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.

Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.

Põlvamaa vaimulikud kogunesid Kanepis

Traditsiooniline maavanema eestvedamisel toimuv maakonna vaimulike kokkusaamine toimus sel korral Kanepis. Eile, 11. detsembril külastati üheskoos Kanepi kogudust ja Kanepi seltsimajas arutleti piirkonna sündmuste ning koguduste tegemiste üle.

Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail tutvustas külalistele Kanepi kirikut, selle ajalugu ja tähelepanuväärsemaid episoode ning Kanepi koguduse igapäevaseid tegemisi. Koguduse õpetaja tundis muret väikeste maakohtade üha väheneva elanikkonna pärast, mistõttu muutuvad ka kogudused väiksemaks.

Üheskoos leiti, et koguduse hea toimimise eelduseks on kohaliku kogukonna toetus ja aktiivsus.

Lähenevate jõulude ja advendiaja puhul kinkis maavanem vaimulikele Põlvamaa käsitöömeistri valmistatud jõuluküünlad.

Põlvamaal on tavaks saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.

Põlvamaal on reisijad ühistranspordiga rahul

Põlva maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud 8-aastane leping AS Harjumaa Liinidega lõpeb 2014. aastal. Uue lepingu sõlmimiseks kavatseb maavalitsus käesoleva aasta teisel poolel välja kuulutada riigihanke eelteate. Bussiliikluse paremaks korraldamiseks ja reisijatelt tagaside saamiseks korraldas Põlva Maavalitsus küsitluse.

Kuu jooksul vastas küsitlusele 153 inimest, 58 vastajat täitsid ankeedi internetis ja 95 bussis. Kõige rohkem vastajaid olid Kanepi, Põlva ja Veriora vallast, kuid sealjuures olid kõik Põlvamaa vallad vastanute seas esindatud. Enamus tagasiside andnutest olid tööinimesed, pensionäre ja õpilasi oli kumbagi 25 protsenti.

Bussis küsitluslehti täitnud inimesed olid sagedased ühistranspordi kasutajad, internetis vastanute seas oli rohkem mõned korrad kuus bussiga liiklejaid. Sealjuures hindasid sagedased kasutajad busside kvaliteeti heaks ja väga heaks ning harvem ühistransporti kasutavatel vastajatel oli pretensioone rohkem. Üldjoontes pidasid vastajad busside peamisteks puudusteks asjaolu, et talvehommikutel on liini alustav buss külmavõitu. Samuti häirivad räpased ja alkoholijoobes inimesed ning lärmakad koolilapsed teisi bussikasutajaid. Peamised põhjused, miks autot ühistranspordile eelistatakse on asjaolud, et bussid sõidavad liiga harva ning sõidugraafikud või väljumisajad ei sobi.

Tehti mitmeid ettepanekuid ühistranspordivõrgu parandamiseks. Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul loetakse, analüüsitakse ja koondatakse kõiki arvamusi ning koostöös kohalike omavalitsustega selgitatakse välja, missugused neist on otstarbekas kasutusele võtta. Liinivõrgule seavad piirid eelkõige finantsvahendid ja üha vähenev elanikkond.

Hoolimata reisijate vähenemisest on Põlvamaa liinimahud viimastel aastatel võrreldes teiste maakondadega kõige rohkem suurenenud. Praegune maakonnaliinide maht on ca 2 miljonit liinikilomeetrit ja ühistransporti kasutab aastas ligi miljon reisijat. 2012. aastal kattis riigi toetus 68,6 protsenti Põlvamaa ühistranspordi kuludest.

Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Mikk Mehilase sõnul on ühistransport valdkond, mis vajab stabiilsust ja head planeerimist, sest näiteks mõne inimese ettepanekul algatatud muudatused liinide sõiduaegades mõjutavad paljusid teisi ning seetõttu tuleb kõiki otsuseid põhjalikult kaaluda ja kasutajatelt tagasidet küsida.

Põlvamaa praeguse liinivõrguga on ühistranspordi kasutajatele tagatud paremad tingimused kui riiklikud liinivõrgu normid ette näevad. Samuti on Põlvamaal üha enam kasutajaid nõudeliinidel, mis tagavad regulaarliinidega katmata piirkondades ja kellaaegadel paindlikuma ühistranspordi kasutamise võimaluse. 2012. aastal kasutas Põlvamaal nõudebussiteenust juba üle 1 100 reisija. Tõenäoliselt suureneb nõudeliinide osakaal lähiaastatel veelgi.

Rohkem infot nõudebussideteenuse kohta siit.

Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013

Põlvamaa osaleb turismimessil Tourest 2013, mis toimub 15.-17.veebruaril Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas. Tänavu toimub Eesti suurim turismimess juba 22. korda.

Põlvamaa messistend paikneb kõrvuti Setomaa boksiga, olles eraldatud vaid mõtteliselt, nagu see on ka elus. Põlvamaa pinnal tutvustavad maakonna vaatamisväärsusi ja oma tooteid Eesti Maanteemuuseum, Mooste mõis, Eesti Fototurismi keskus, Kagureis Hotell Pesa, Musta Noole Vennaskond, Värska sanatoorium, Piusa külastuskeskus ja Hotell Räpina. Maakonna teiste turismiettevõtete ja sündmuste kohta jagab infot Põlvamaa Turismiinfokeskus.

Lisaks üldisele info jagamisele on messil plaanitud korraldada esitlusi, degusteerimisi ja külastajatemäng, mille auhindadeks on ettevõtted välja pannud toredaid puhkusepakette ja teenuseid.

Mängust teavitamine ning võitjate avalikustamine toimub Põlvamaa Turism Facebooki lehel.

Touresti ajaks valmib uus Põlvamaad üldtutvustav trükis.

Põlvamaa osalemist Tourestil koordineerivad SA Põlvamaa Arenduskeskus ning MTÜ Põlvamaa Turism. Messil osalemist toetab Põlvamaa Partnerluskogu PRIA Leader meetmest.

Tourest 2013 on avatud:
Reedel 15.02.2012 kell 10:00-14:00 spetsialistidele
Reedel 15.02.2012 kell 14:00-18:00 kõigile külastajatele
Laupäeval 16.02.2012 kell 10.00-18.00 kõigile külastajatele
Pühapäeval 17.02.2012 kell 10.00-16.00 kõigile külastajatele

Põlvamaa Arenduskeskus kutsub koolitusele

Põlvamaa Arenduskeskus annab teada, et veel on mõned vabad kohad Põlvamaa Arenduskeskuse poolt korraldatavas koolitusprogrammis „Ühingu/küla arendamine“.

Koolitus on suunatud Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna mittetulundusühenduste liikmetele ja külade eestvedajatele, koosneb kolmest moodulist ja kahepäevasest õppereisist Tartumaale ning kestab veebruarist kuni aprillini.

Veebruaris toimuva koolitusmooduli fookuses on projektid kui arengu teostumise vahendid ning on üles ehitatud praktilisele meetodile, kus osaleja läbib kahe päeva jooksul kõik projekti kirjutamise-juhtimise sammud.

Märtsi alguses toimuv koolitusmoodul keskendub projektide hindamisele ja kirjutusoskuste lihvimisele, samuti arutletakse, kuidas korraldada elluviidava projekti turundust.

Kolmas koolitusmoodul toimub märtsi lõpus ning siis on vaatluse all ühingu/küla arengu planeerimine ja juhtimine. Juttu tuleb ka ühingu turundamisest ja maine kujundamisest, liikmete ja kogukonna kaasamisest.

Aprillis toimuval kahepäevasel õppereisil külastatakse aktiivseid ja kogemustega ühinguid ja külaseltse Tartumaal: Jaago käsitöötalu, Sava ja Sirgu külaseltsi, Peramaad, Nina kordonit, vanausulisi Kolkjas, Sibulateed, Peipsimaa külastuskeskust, Alatsikivi lossi ja restorani Apollo Beldevere.

Täpsemat infot koolituste kohta leiab siit.

Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Maavanema Ulla Preedeni (fotol paremal) käepigistuse võtab vastu raamatu üks koostajaid Marika Saks. Foto: Talis Tobreluts

Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest.

Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.

Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.

Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet. Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Algas registreerimine ökofestivali õpitubadesse

Alates 1. juulist on huvilistel võimalus registreeruda Põlvamaal toimuva ökofestivali “Rohelisem elu 2011” õpitubadesse ja retkedele.

Seekordne festival on pühendatud metsale. Festivali jooksul õpitakse tundma metsade rolli looduslike elupaikadena, metsasaaduste kasutamist, looduse pildistamist, restaureermist ja roigasmööbli tegemist. Toimuvad retked loodusesse Aleksei Turovski juhatusel ja lõkkeõhtud.

20. augustil oodatakse kõiki Põlva Talurahvamuuseumisse Ökofestivali perepäevale, kus peetakse suurt loodustoodete laata ja toimub potipõllunduse seminar. Samuti võib ette võtta metsaretke või proovida keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid. Meelelahutust pakuvad perepäeval ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.

Ökofestivali õpitubadesse saab registreerida siin, kust leiab ka informatsiooni festifali programmi kohta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus, festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.