Võru folkloorilaval andsid ühise kontserdi Läti ja Nepaali rahvatantsijad. Kaks täiesti erinevat kultuuri, kuid üks ja sama armastus oma rahva muusika ja tantsu vastu.
Kontserti alustasid lätlased, noored üliõpilased Jelgavast. Triibulised seelikud, valged pluusid,vestid, punased lehvid patsides, lõpmatult pikad kirjud vööd ei tohiks meile, eestlastele, olla võõrad. Tõsi, pastelde asemel kandsid Läti noormehed pikki musti säärikuid. Kui püüda lätlaste tantsu iseloomustada, siis võiks seda teha kolme märksõna abil: tempo, teatraalsus ja rõõm. Noorte tudengite tantsu jälgides oli väga vähe neid hetki, kui mõni tantsujalg lihtsalt põrandal puhkas. Küll keerutati üksi ja koos, joosti ja hüpati ning keerutati jälle. Oleks olnud päris põnev teada, missuguse pulsiga tantsiti pärast 45 minutit esinemist viimast hoogsat tantsu. Lisaks tempole, oli nauditav jälgida ka lätlaste kehakeelt, miimikat. Silmad, kulmud, suu, käed – kõik mängisid tantsule kaasa. Kui meie rahvatantsijad seovad vööd võimalikult kõvasti kinni, et need ikka püsiks, siis Läti neiud lasid mitmes tantsus oma vööd lahti ja nendest said olulised tantsu osad. Ja naeratus, see ei kustunud vist küll kuni viimase tantsuni ühegi noore näolt. Oli tunda, et tantsiti suure rõõmuga. Seega pakkusid lõunanaabrid koduselt tuttavat ja säravat rahvatantsu. Loe edasi: Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval