Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha kasvatamise eksperdid soovitavad Eesti põllumeestel rohkem mahesigasid kasvatada.
Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad küll Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul, kuid neil on suur huvi just mahesealiha vastu. “Eestis pole maheseakasvatus veel arenenud ja oleme nõus siin nõustajatena appi tulema,” rääkisid taani eksperdid koostöökogul.
Märjamaa Lihatööstuse tegevjuhi Olavi Libliku väitel on koostöö taanlastega sujunud hästi. “Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest,” märkis Liblik.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamine toimus 29. ja 30. juunil Aavikunurga Puhkemajas Saaremaal. Kokku oli esindatud 11 organisatsiooni 23 inimesega. Lisaks kohtumisele taanlastega tehti kokkuvõtte rahvusvahelise projekti PICKFIBER raames koostatud mahe- ja tavatoidu kvaliteedi ning tervisemõjude võrdlevast uuringust, anti ülevaade maheorganisatsioonide selle aasta tegevustest ja kuulati Eesti Antroposoofiaühingu toetajat Ilmar Randujat Šveitsist, kes jagas biodünaamilise aianduse ja seemnekasvatuse kogemusi.
Mahepõllumajanduse Koostöökogusse võeti vastu uus organisatsioon, sel kevadel asutatud Lääne- ja Ida-Virumaa mahetootjaid ühendav MTÜ Virumaa Mahetootjad. Mahepõllumajanduse Koostöökogu uueks eesistujaks valiti MTÜ Saare Mahe.