maaelu arengukava

Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu

Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele.

“Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud töö eest,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ühe uuendusena lisandub arengukavasse 30 miljoni euro suuruse kogumahuga toetusmeede väikeste põllumajandusettevõtete poolt tehtavateks investeeringuteks. Kokku plaanitakse uude maaelu arengukavasse 24 meedet, mis keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, teadmussiirdele, ühistegevusele, toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja -ettevõtluse toetamisele.

Maaelu arengukava 2014-2020 plaanitavaks mahuks koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on 960 miljonit eurot. Lõplik finantstabel valmib järgmise nädala jooksul.

Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastuvõtmiseks mai keskpaigas. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.

Mesindusse on maaelu arengukava abiga investeeritud üle 6 miljoni euro

Mesindusega seotud projektidesse on maaelu arengukava 2007-2013 vahendistest investeeritud 3,7 miljonit eurot. Koos mesindussektori omaosalusega ületavad investeeringud 6 miljoni euro piiri, rääkis põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti Viljandimaal toimuval konverentsil “Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse”.

“Mesindusse on viimase kuue ja poole aasta jooksul läbi maaelu arengukava jõudnud märkimisväärne hulk investeeringuid,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Mesindusega seotud ja mesinike endi esitatud taotluste järgi on toetusi määratud ligi 200 projektile, mille kogumaksumus ühes omafinantseeringuga ületab 6 miljonit eurot ja millele on toetusi määratud ligi 3,7 miljonit.” Loe edasi:

Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.

“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.

“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Loe edasi: Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Maaelu arengukavas plaanitakse toetada keskkonnasõbralikku aiandust

Maaelu arengukava 2014-2020 juhtrühma koosolekul vaeti uute meetmetena keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetusi.

Keskkonnasõbraliku aianduse meetme puhul kavandatakse puuviljade, marjade, köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikate kasvatamise toetamist.

“Eesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut, sest aianduse sõltuvus taimekaitsevahenditest on suur ja sellest lähtuvalt ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Soovime, et aedviljade tootmine kasvaks, kuid samas ei kaasneks sellega kahjulikke mõjusid keskkonnale,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Teise uue meetmena oli kõne all piirkondliku mullakaitse meede, mis on suunatud erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa edasise kasutamine tagamisele ning happeliste muldade neutraliseerimisele. Erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa puhul plaanitakse toetada selle kasutamist peamiselt rohumaana.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung oli järjekorras üheteistkümnes ning sellega on kõik meetmed läbi arutatud. Järgnevatel istungitel tullakse tagasi nende meetmete juurde, kus mõned küsimused on jäänud lahtiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfo Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamise kohta www.agri.ee/mak2014-2020.

Käivitub mahukas maaettevõtluse uuring

Saamaks teada, kuidas elab Eesti ettevõtlus maal, korraldab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel põhjaliku uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ja toetusvajadus”.

Uuring on seotud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) investeeringutoetuste meetmetega, mille kaudu toetatakse ja arendatakse maapiirkonna ettevõtlust ning seal tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust.

Saadud tulemusi kasutatakse maaelu arengukava 2014-2020 koostamisel. Eestis puudub senini kompleksne andmebaas, kust oleks võimalik saada vajalikke algandmeid, iseloomustamaks ja analüüsimaks maapiirkonna ettevõtjaid. Statistiliste andmete ning muu vajaliku materjali ja ülevaadete puudumine raskendab aga maapiirkonna ettevõtluse olukorra hindamist ja analüüsimist.

Uuringu käigus kaardistatakse maapiirkonna ettevõtluse olukord, selgitatakse välja järgmise seitsme aasta (2012–2018) arengutrendid ning analüüsitakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust.

Uuring valmib 3. septembriks 2012.