Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ja selle artikli 19 järgi on osalisriigid võtnud endale kohustuse rakendada kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab igasuguse laste kehalise karistamise keelustamise olulisust nii kodus, koolis kui muudes institutsioonides.
Laste kehaline karistamine rikub inimõiguste aluspõhimõtteid – õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Nende inimõiguste kaitse on üks demokraatliku ühiskonna alustaladest. Karistusseadustikus sätestatud kehalise väärkohtlemise süüteo koosseis ning lastekaitse seaduse ja perekonnaseaduse sätted, mis keelavad rakendada kasvatusabinõusid, mis on alandavad või tekitavad lapsele piina või kehalisi kahjustusi, ei ole olnud piisavad ühiskonna hoiakute muutmisel laste suhtes rakendatavasse kasvatusvägivalda. Lasteombudsmanina olen seisukohal, et laste vastase vägivalla, sealhulgas kehalise karistamise osas, peab ühiskonnas olema normiks täielik leppimatus. Ka nn „leebemad“ kehalise karistamise meetodid nagu näiteks tutistamine või laksuandmine tekitavad lapsele valu ja alandust ning rikuvad lapse õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Me ei aktsepteeri vägivalda täiskasvanute omavahelistes suhetes, samuti ei tohiks me aktsepteerida vägivalda täiskasvanute ja laste vahelistes suhetes. Loe edasi: Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks