Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati 2013. aastal projektidele toetust üle 62 miljoni euro. Rahastamisotsused tehti 1350 projekti elluviimiseks.
Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 1306 projektile, summas 8,5 miljonit eurot. Välistoetusi sai 44 projekti, summas 53,5 miljonit eurot.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetused aidanud kaasa nii ettevõtluse kui ka elukeskkonna arengule. “Lisarahastus on võimaldanud lahendada olulisi kitsaskohti ja teha mõnes valdkonnas suurema arenguhüppe, milleks muidu ei oleks võimekust jagunud. Uuel rahastamisperioodil on kavas keskenduda senisest veelgi enam töökohtade loomisele.”
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmete kogumaht aastateks 2007-2013 on üle 388 miljoni euro, millest oli 2013. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 95% ehk 368 miljonit. Elukeskkonna arendamisele suunatud toetusi maksti 2013. aastal välja 55 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot). Kuna struktuurifondide programmperiood 2007-2013 hakkab lõpule jõudma, siis on enamus toetuse summadest juba varasematel aastatel projektidele eraldatud, kuid 2013. aastal tehti ka 18 uut toetusotsust, millest kõige suuremahulisemad projektid olid regionaalse gümnaasiumi rajamine Jõhvi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks, kumbki üle 7 miljoni euro.
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavates Euroopa territoriaalse koostöö programmides on Eesti osalenud edukalt. Toetuste maht Eestile ei ole piiratud, see oleneb siinsete projektipartnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. Toetatakse piiriülest koostööd naaberriikidega, aga ka tervet Läänemere piirkonda hõlmavaid ning üle-euroopalisi projekte. 2013. aastal said positiivse rahastamisotsuse 26 koostööprojekti ja neis osalevatele Eesti partneritele eraldati toetust üle 16 miljoni euro.
Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Enim projekte, 1037 projekti, rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 1 miljon eurot. Hajaasustuse programmi tulemusena toetati 622 projektitaotlust, mis võimaldasid lastega peredel majapidamistesse rajada vee-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi või juurdepääsutee. Piirkondlike programmide kaudu toetati Peipsiveere, Setomaa ja väikesaarte jätkusuutlikku arengut ning kultuuripärandi säilitamist.
Näiteks toetati kompetentsikeskuste arendamise meetmest Haapsallu rajatud tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskust , kus on loodud 24 uut töökohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetati Baltimaade moodsaima ringraja ehitust Audrus. Projekti lõpu seisuga pakkus ringrada tööd kokku kuuele inimesele, võistluste toimumise ajal on korraldamiseks kaasatud lisaks 60-70 inimest. Toetati ka Sõrve tuletornilinnaku ja Kiviõli seiklusturismi keskuse arendamist, esimene tõi piirkonda 14 ja teine 23 uut töökohta. Lisaks toetati ka 18 tööstusala avalike juurdepääsude projekte ning loodi esialgsetel andmetel ligi 900 töökohta. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest toetati Tallinna Teletorni rekonstrueerimist ja Lennusadama arendamist, kokku kahe turismiobjekti peale loodu 78 uut töökohta.
2013. aasta regionaaltoetuste ülevaatega maakondade lõikes saab tutvuda SIIN.
