Interneti vahendusel on avanenud 500 aastat Euroopa ajalugu

Alates 3. detsembrist saavad kõik huvilised tutvuda Euroopa viimase 500 aasta ajalooga tasuta veebipõhise andmebaasi EGO (Europäische Geschichte Online) abil. Selle on loonud ja seda hoiavad käigus kümme kõrgetasemelist Euroopa uurimiskeskust, nende hulgas Tartu ülikooli usuteaduskond.

EGO avati piduliku videokonverentsiga, millest võtsid osa kõik kümme uurimisasutust. Andmebaasi looja on Mainzis asuv Euroopa ajaloo instituut; peale TÜ usuteaduskonna osalevad projektis ajaloolased Viini, Leuveni, Budapesti, Zürichi, Praha ja Wroclawi ülikoolist ning Pariisi ja Londoni uurimisinstituutidest.

EGO koosneb kümnest teemasektsioonist, mille valdkonnad ulatuvad religioonist, poliitikast, teadusest ja õigusest kunsti ning muusikani, samuti on esindatud majandus, tehnoloogia ja sõjandus. Kaastööde juures on piltide, esmaallikate, statistika, animeeritud ja interaktiivsete kaartide ning audio- ja videoklippide lingid.

Sektsioonid koondavad kultuuridevahelise suhtlemise protsesse, mille mõju ulatub üle riigi-, rahvuslike ja kultuuripiiride.

Praegu on andmebaasis kättesaadavad 75 kaastööd üle kahesajast ajaloolaste üllitatud uurimistööst. Täies mahus ilmuvad need veebis aastaks 2013. Andmebaas on saksa- ja ingliskeelne ning asub aadressil http://www.ieg-ego.eu EGO projekti on alates 2009. aastast Mainzis toetanud Rheinland-Pfalzi liidumaa; edaspidi saadakse toetust Saksa teadusfondilt (Deutsche Forschungsgemeinschaft, DFG).

Allikas: TÜ, Loodusajakiri Uudistaja

Miljon kodanikku saab peagi algatada Euroopa Liidus uusi seaduseelnõusid

 Kolmepoolsed läbirääkimised kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel lõppesid edukalt esmaspäeva õhtul. Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus – kodanikualgatus – mille kohaselt saavad 1 miljon EL kodanikku teha ettepaneku uue EL seaduseelnõu algatamiseks.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama. EP ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised: ·

kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist; ·

 ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt 7 liiget seitsmest erinevast EL liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse EL valdkondadega; ·

ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 EL liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 EL liikmesriike ning esialgne EP liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5; ·

Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti; ·

kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega; ·

määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. EL saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo