29. novembril Mustvee kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva tunnustamistseremoonial kuulutati Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse korraldatud konkursi tulemusena Sadala Külade Selts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks 2018. Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tunnustas Sadala Külade piirkonda tiitliga Jõgevamaa Aasta Küla 2018 ja andis Jõgevamaa Sädeinimene 2018 aunimetuse Lustivere Külaseltsi teenekale eestvedajale Riina Paluojale.
[pullquote]Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku ja tulealtari rajamine[/pullquote]Seoses kahe hea uudisega meenutasime Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tutiga tänase kogukonnaelu algusaastaid.
„Vabatahtlik tegevus kogukonnas algas külade seltsi loomisega ja rahvamaja kasutusele andmisega meie ühendusele. 20 sajandi algul ehitatud rahvamaja vajas täielikku renoveerimist: kaasaegset katust, tänapäevast katet seintele ja lagedele, kõigile kolmele korrusele tuli ehitada uus elektrisüsteem. Tööde planeerimine ja selleks vajaliku toetuse leidmine kujunes seltsi juhatusele esimeseks suuremaks väljakutseks. Tunnen head meelt, et selts usaldas mulle kui seltsi juhatuse esimehele raha taotlemiseks tarvilike projektide koostamise ja on olnud alati koostöövalmis ja toetav erinevate ideede ja tegevuste ettevalmistamisel, ellu viimisel.”
Tuti sõnul asus Sadala Külade Selts ka kohe üldrahvalike sündmuste korraldamisega. Nii said teoks laulupäevad lastele, tantsu ja peoõhtud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine. Sadala Külade Teatri loomine oli eelduseks ja tõukejõuks Sadala Külateatrite Päevade käimalükkamisele. Külade Teatri trupis mängivad sageli erinevas vanuses näitlejad, lasteaialastest, vanaemade ja vanaisadeni. Ehedaks näiteks sellest on laulude ja tantsudega koguperelugu „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“.
Sadala Külade Seltsi lahutamatuks osaks on koolitused. Algusaastatel õpiti arengukava koostama. Kasutati võimalust osaleda kogukonnateenuse (väikeettevõtlus ja peolaudade korraldamine) koolitusel. Teemakohane õppetöö sai teoks koostöös liikumisega Kodukant ja Jõgevamaa Kodukandi Ühendus ning praktika viidi läbi Sadala rahvamajas kohalikule kogukonnale.
„ETKA Andras ja Järvamaa Kutsehariduskeskus aitasid täiskasvanud õppija nädalal (TÕN) viia läbi koolitused toiduteemadel – fruktodisain köögis ja lauakatmine, erinevad toidulauad. Külade Teatri näitetrupile ja teistele selle valdkonna huvilistele on korraldatud erinevaid põnevaid õppetunde nii lavalisest esinemisest kui grimmi ja lavakujunduse oskustest. Lastele toimuvad meisterdamise ja käsitöö õpitoad. Torma valla segakoor Sõbrahing ja erinevad tantsurühmad on samuti osalenud mentorite koolitustel ja koos Külade Seltsiga valdkonna põhiseid koolitusi korraldanud.
“kui kogukonda jõuab 150. juubelilaulupeo Tuletulemise Jõgevamaa teekond
„Meie sündmustel osalevad erineva põlvkonna inimesed piirkonna küladest. Seltsi juhatusse kuuluvad Sadala aleviku, Ookatku, Kantküla, Iravere ja Tuimetsa/Reastvere küla inimesed – Kaja Toomik, Marje Kütt, Ludmilla Ofart, Vilja-Mari Luhalaid. Heade abivalmis ettevõtjatena oleme kaasanud erineva valdkonna väikeettevõtjaid, sealhulgas ka põllumehi-talupidajaid. Täname meie tegevusi ja ehitustegevusi toetanud kohalikke ettevõtjaid Eckard Klug, Luule Väin, Sulev Tutt, Mikk Tutt, Andres Meos, Ants Joala ja Marko Nork. Tänu meie ja naaberkogukonna inimestele, kes on oma tahet ja aega ühistegevusse pühendanud. Kodukoha lugu ja koos kulgemine on olulised,” rääkis juhatuse esimees Pille Tutt, kes kannab 2012.aastast Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse Sädeinimese tiitlit.
Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli Kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku (Sadala Külade Seltsi Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipu jaoks) ja tulealtari rajamine rahvamaja õuealale. Eriliselt piduliku tähenduse saab kogu komplekt 2019. aasta 23. juulil, kui kogukonda jõuab 150. juubelilaulupeo Tuletulemise Jõgevamaa teekond.
Palusin Pille Tutil lahti mõtestada ka Sadala Külade Seltsi-moto Sadala oma juurtega.
„See mõttetera on kogukonnale toeks tulevikku vaatamisel, sideme hoidmisel paikkonna ajaloo ja kultuurilooga, energiaallikaks ühistunde ja koostegemise rõõmude tekkimisel ja edendamisel,“ ütles kohaliku elu eestvedaja Jõgevamaa Aasta külaks valitud paigas.
Sadala Külade piirkond osaleb tuleval aastal Eesti Aasta küla konkursil.
Sädeinimene Riina Paluoja
Tänavune Jõgeva Sädeinimene Riina Paluoja oli Lustivere koolis õppides tegus isetegevuslane. „Osalesin mudilas- ja lastekooris, näiteringis, tantsisin karaktertantsu ja harrastasin võimlemist.” Pärast Põltsamaa keskkooli lõpetamist asus Paluoja tööle Lustivere kooli matemaatikaõpetajana. Kultuurihuvi jätkus Lustivere kultuurimaja segarühmas tantsides.
„Küllap sain kultuuripisiku vanematelt. Ema osales nooruses näiteringis. Kuna tal oli ilus lauluhääl, siis ta laulis Lustivere segakooris ja naisansamblis. Segakooriga osales isegi Tallinnas üldlaulupeol. Isale meeldis rohkem sündmusi organiseerida, reisida,” meenutas Paluoja.
Tema sõnul tekkis idee piirkonna külaseltsi loomiseks ennekõike tollase Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni peas. „Omavalitsusjuht tuli ühel päeval selle mõttega kooli juurde ning rääkis sellest tollasele kooli direktorile Malle Tuurile ja minule. Toivo soovitas minna Kamarisse koolitusele, kuidas ja miks seltsi asutada. Koolitaja oli Pille Tutt (Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist ja Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees). Nii me sinna läksimegi. Mõte meile Mallega meeldis. See oli 2003. aasta jaanuaris.
Otsustasime luua seltsi seitsme küla baasil: Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme, Neanurme, Kaliküla ja Lustivere. Mul on hea meel, et hetkel on Lustivere Külaseltsil 65 liiget ja liitunud on ka noori inimesi. Aktiivselt kaasalööjaid on ka mitteliikmete hulgas. Siinkohal suur tänu kõigile, kes on südant valutanud kodukülade heaolu pärast.” rääkis kogukonna elu eestvedaja.
Paluoja on Lustivere kandi elu edendamiseks algatanud ja koostanud ligi paarkümmend projekti. Talle endale on sügavama mulje jätnud Lustivere kultuurimaja renoveerimine. „Sügavaima mulje on piirkonna rahvale jätnud kindlasti kultuurimaja renoveerimine, samuti külade päevad, Lustivere tantsupeod, ajalooraamatute ilmumine. Samuti on läinud hinge meie seltsi esimene tõsine ettevõtmine, kelgumäe rajamine kooli juurde. Südame teevad soojaks Lustivere mõisapargi ja vanade mõisahoonete korrastamine. Tänud Põltsamaa vallale ja Toivo Tõnsonile, arendusnõunikule Kristi Klaosele, Lustivere hooldekodule ja Hille Uusile. Üksi ei teosta ükski selts selliseid suuri ettevõtmisi. Loomulikult suur kummardus kõigile, kes projektide elluviimisel kaasa lõid.”
2013 aastal sai Lustivere Külade piirkond tunnustuse Aasta Küla. Paluoja on andnud panuse ka kodulooliste raamatute väljaandmisele. „Olen inimesi ärgitanud seda tegema ja aidanud neil materjali koguda ja trükiseks vajalikku rahastust leida. Raamatu „Killukesi Lustivere piirkonna ajaloost“ pani kokku Lea Lints ja „Hariduselust Lustivere mail“ Vilja Roots. Lustivere piirkonna ja mõisa ainetel on kirjutatud kaks näidendit – „Lustivere lood I ja II”, Lea Lints.
Elujõud kogukonnas
Oma energiaandjateks nimetas Paluoja tugevaid kogukonna liikmeid. „Ja just sellega, et nad on nõus tegutsema. Tore, et käiakse välja mõtteid, mida koos ellu viime. Arvan, et nooremal põlvkonnal on sisemine motivatsioon juba olemas ja see annab võimaluse eneseteostuseks,” rääkis kodukandi edukäiku pühendunud naine.
Kodanikupäeva tunnustamistseremoonia Jõgevamaal viisid läbi SA Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse mittetulundusühingute konsultant Kersti Kurvits, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse esimees Liia Lust. Õnnitlemas olid Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas, Mustvee vallavanem ja ühtlasi Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nõukogu esimees Jüri Morozov ning Põltsamaa vallavanem Margus Möldri.
Kodanikupäeva autasustamise tseremoonial sai autasutamise osaliseks ka Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse, kelle ellukutsutud ja 11 külas teoks saanud sündmus Avatud Külaväravad tunnistati Jõgevamaa Kodanikuühenduste poolt ellu viidud parimaks projektiks aastal 2018.
Jaan Luaks