Kohe jõuluevangeeliumi alguses mainitud keiser Augustuse lemmikmotoks oli „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“. Seda lihtsat põhimõtet peeti hiljem keiserlikuks tarkuseks, võttes ka kristliku elutarkuse osana, mille sümboliks kujunes ankur ja delfiin.
„Kutsugu see antiikne elutarkus meidki jõuluajal aega maha võtma! See aitab tegutseda mõtestatult ja tähendusrikkalt,“ ütles pastor Joosep Tammo täna keskpäeval toimunud jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Pärnu Raeküla vanakooli keskuses.
Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis, et kaunis traditsioon koguneda igal aastal oma linnaosa rahva ja kaugemate külalistega ajaloolise hoone saali algas veel enne, kui Raeküla vana koolihoone sai endale kaunima välimuse ja uue nime. Algatajaks oli Raeküla seltsi asutajaliige Anne Kontus, kes ühiselt oma pereliikmetega kuni eelmiste jõuludeni alati oodatud sündmust eest vedas. „Et imeline tava jätkuks, ulatas tänavu keskusele abikäe Raeküla oma inimene Joosep Tammo,“ oli Karro-Selg tänulik.
Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel kinkis juba seitsmendaid jõule järjest jõulumeeleolulisi elamusi. „Me ei laula traditsioonilisi laule, eelistame üksnes harvade eranditega rohkem uuema aja repertuaari,“ ütles Murrand. Esitusel kõlasid Piret Ripsi „Küünal“, Aleksander Abeli „Jõuluööl“, Juhan Trumpi „Jõuluöö“ jt.
Matteuse kirjast jõuluevangeeliumi ettelugemise järel kordas Tammo meile ammuilma teada tõsiasja, et jõulueelne aeg kulgeb alati kiirustamisega: et saada kodud puhtaks, lauad kaetuks, kingipakid kokku ja lõpuks ka kirikusse. „Seda kiirustamist märkame ka kuuldud sõnas: Joosep ja Maarja kiirustavad üle mägede, et jõuda õigeks ajaks Petlemma, lootuses leida öömaja ja laps ilmale tuua; karjased asuvad otsustavalt ja kiiresti teele, et leida sündinud Messias; tähetargad hommikumaalt, kes olid näinud imelist tähte asusid kiirelt teele, et jõuda paari nädala pärast Juudamaale.“
[pullquote]Mitte ainult riigikassa vaid ka tulevik oli tühi ja pime[/pullquote]Kuidas sattus keiser oma tarkusega jõulusündmustesse? Keiser Octavianusel (63 e.Kr.-14.p.Kr), kes tosin aastat p.Kr. nimetati Augustuseks (Õnnistegijaks), andis käsu rahvaloenduseks. Ta oli saavutanud riigis rahu, võtnud ette suurejoonelisi ehitisi ja andnud rahvale turvatunde, kuid riigikassa oli tühi. Jõuluevangeeliumis nimetatud rahvaloendus oli tegelikult maksuameti poolt korraldatud maksukohutuslike kodanike arvele võtmine. Selleks pidi igaüks minema oma kodukohta. Augustusel ei olnud kolmest abielust ühtki poega, ühtki troonipärijat. „Mitte ainult riigikassa vaid ka tulevik oli tühi ja pime,“ selgitas pastor.
Joosep ja Maarja asusid keisri käsul teele. Jõudes hilisõhtul Petlemma, oli linn rahvast tulvil ja nad ei leidnud muud kohta, kui pimeda koopa, kus halbade ilmade ajal loomi hoiti. Üsna pea pidi Joosep koos Maarja ja lapsega põgenema Egiptusesse. Oma esimesed aastad veetis Jeesus paguluses. Ta töötas aastaid oma maise isa Joosepi kõrval puusepana. Kolmekümneselt alustas Jeesus oma kuulutust sõnadega: “Parandage meelt sest taevariik on lähedal!”
Õndsaks nimetamiste kõrval ütles ta veelgi enamat: peaksime üksteist armastama ja mitte ainult seda vaid enamgi. Peaksime isegi vaenlasi armastama. Ta sündis Petlemma väravate taga ja suri Jeruusalemma väravate taga Kolgatal. Teda reedeti ja tema õpetust ei võeta vastu. „Me kogeme seda isegi nüüd 2000 aastat hiljem. Kuid tuletagem meelde maise valitseja sõnu: festina lente, kiirusta aeglaselt! Ära tee kiireid järeldusi,“ meenutas jutlustaja taas tuntud mõttetera.
Karjastele väljal ilmus ingel sõnumiga: “Ärge kartke! Sest vaata ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks, te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.” Uskuda või mitte uskuda seda imelikku sõnumit? Tammo peab seda kaasaegse info-ühiskonna põhiliseks probleemiks. „Üha vähem inimesi usub seda, mida ajalehed kirjutavad, raadio räägib või televisioon näitab. Sotsiaalmeediat täidavad kahtlase väärtusega uudised ja vandenõuteooriad. Keda uskuda, keda mitte? Eksperdid arvavad, et ainus tee tõelise informeerituse juurde on ausad ja põhjalikud ajakirjanikud, kes lähevad sündmuskohale, uurivad kõiki asjaolusid ja teevad siis oma järeldused.“ Pastori hinnangul näitab jõuluevangeelium, et me ei pea isegi ajakirjanikud olema ja uurida suudavad ka lihtsad karjased. Minna kohale ja tutvuda kõigi asjaoludega isiklikult ja teha oma järeldused. Karjased toimisid nii nagu segastel ja pimedatel aegadel tuleks ikka tegutseda. Nad ütlesid üksteisele: “Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud….”
Jõuluaeg ei lõppe 25. või 26. detsembril vaid 6 jaanuaril, kui saabuvad tähetargad hommikumaalt. „Nemadki tulid kaugelt rahvaste ööst,“ osundas jutlustaja. Johannes Kuldsuu, kes elas 349-407, kirjutas ühes oma jõulujutluses: “Kui targad Pärsias olid, nägid nad ainult tähte, kui nad tagasi läksid, nägid nad õigluse päikest.” Ja Tammo viitas olulisemale. Ööpimeduses silmatud täht ei juhtinud tarkasid kaubamajja või turule vaid keisrikotta. „Kuningakotta, kus valitses öö, sattusid nad ainult rutakusest. Pühakirjadest tarkust leides suundusid nad Petlemma poole ja täht paistis taas ja juhtis nad püha perekonna juurde.“
Jutlust lõpetades soovitas pastor mõelda kuuldu üle, uurida asja isiklikult ja otsida oma elus Jeesust.
Teenistuse lõppedes nauditi ühiselt Raeküla koduaia piparmündi teed ja eestimaiseid piparkooke.
Urmas Saard