Raimo Aas ütles eile Vändras pilapiltide näitust avades, et tal on hästi tore sõber Mati Michelis, kelle pakutud mõte võimaldab järjest uuenevate väljapanekutega ringi liikuda ja neile meeldivat omavahel väga koos käija.
Veel rääkis palju jutustada armastav Raimo, et ei tekiks asjatut kõmu nende kooskäimisest, võetud näituse avamisele kaasa ka Mati naine. Mati kiitis oma naist juba mullu veebruaris, kui kaks sõpra avasid enam kui aasta tagasi sama nimetusega näituse Pärnu kolledžis. Toona kõneles naljapilte joonistav mees vajadusest pidevalt tunnetada pilamise sündsuse piire ja vahetevahel on selle mõistmisel abi osutanud tema abikaasa Ene Michelis. „Häirekell Karikatuuris“ on olnud enne Pärnut Sindis ja pärast Pärnut veel mitmel pool mujalgi kuni viimaks Vändrasse, Mati lapsepõlve maale jõudis. Mati on siin sündinud ja kooliski käinud. Ka Raimol on rääkida Vändrast palju häid meenutusi, mõnel juhul ka mitte kõige paremaid. Aga ta paistab olevat üdini aus mees nii väljaütlemistes kui tegudes ja seepärast on tema naljakalt sorava voolavusega juttu alati põnev kuulata ka siis, kui suu mõnikord väga pikalt naerule ununeb.
Pärnu kolledžis toimunud avamisest jäi veel meelde Eesti Huumoriliidu juhatuse liikme Valter Parve provotseeriv küsimus mõlemale sõbrale: „Kas te ei armastagi Eesti Vabariiki?“ Raimo vastas siis nii enda kui ka arvatavasti oma kaaslase eest, et armastavat isegi väga Eestimaad ja sellepärast joonistavat nad mõnegi pilapildi päris suure südamevaluga.
Olles juba varemgi mõlema mehe karikatuure sügavuti uurinud, on mõnel juhul üht-teist ka järelpuurimiseks jäänud, aga ega kõik peagi kohe kandikul arusaadavalt ette pandud olema ja omajagu oleneb muidugi isiklikust mõistmise lävest. Seega kriitilise arvustusega olen pigem ettevaatlik. Siiski söandan arvata, et ühiskonnas üles kerkivad teravikud on talutava mõõdutundega pliiatsi abil paberile veetud. Ka pagulasi ja sisserändajaid kõnetatakse pigem ikkagi sõbraliku õlapatsutusega, ilma solvumiseks põhjust andmata. Tõsi, ka mitte armu andmata, kui näiteks tuleb tööd teha. Siis ikka võrdselt jagatud osades.
Näitusel kutsus Raimo kõiki 16. aprillil vaatama legendaarset maadluse võistlust Vändra matti, mis toimub 50. korda. Ta ise lubas kiiduväärsel üritusel osalejad saata kindlasti nii enda kui Mati karikatuurinäitust vaatama. „Mati on kogu oma teadliku elu karikatuuri teinud, aga mul oli niisugune asi, et kui ma nõukogude ajal sain esinemiskeelu, ei tohtinud enam juttu rääkida. Siis minu hea sõber Madis Kivi, Vanilla Ninja kunagise liikme Maarja isa, kutsus priske ja tugeva mehe, kaalusin 130 kg, jõuakrobaadina tööle ja esinema. Selles ametis oli klausel, mis lubas jõuakrobaadil ka rääkida. Ja saldode tegemise vahel rääkisingi.“
Pärast pikemat vaheaega, kui Madis oli juba seitsmekümneviiene, pakkunud Raimo uuesti ennast jõuakrobaadiks. Raimo jutu järgi olevat Madis teda vaadanud ja öelnud: „Kuule, Raimo, sa oled nii kondine, et kui ma sinu peal hakkan kukerpalli tegema, murran oma kondid katki.“
[pullquote]Isegi rahvamajanduse saavutuse näitusel saanud imeilusa pildi eest kuldmedali[/pullquote]Aga seepeale oli Raimole äkitselt meenunud ka kunstikoolis õpitu. Ta ütles, et oli isegi rahvamajanduse saavutuse näitusel saanud imeilusa pildi eest kuldmedali. „Pildil oli suur pull koos kõikide aparatuuridega ja arst süstis tagumikku. Tol ajal lapsed joonistasid kosmonaute ja pulli süstimist ei tehtud. Seda mäletades mõtlesingi, selge, väljundi peab leidma. Nüüd siis olen juba viis aastat teinud karikatuure.“
Mati ütles, et temal pole mingit pikka juttu. Aga Vändra mõtted tekkisid sellest, et isa on Vändra kandist pärit ja tema ise samast Vändra servast. „Olen Vändras päris sündinud ja mitmed aastad Vändras koolis käinud. Nii tekkis mõte teha ka Vändras karikatuuri näitus, mille kultuurimaja perenaine Helju Ringenberg lahkelt vastu võttis. Helju tegi eelmisel päeval kõva akrobaatikat, ronis ja riputas 70 või rohkemgi pilti üles.“ Kõik pildid on eeskujulikult raamitud ja klaasi all. Kui palju täpselt ühe ja teise mehe piltide üles panek aega võttis, seda hakkasid sõbrad tõsimeeli üksteisega vaieldes arvestama. Päris selget sotti ei saadudki, aga aega võttis vaidlemine päris palju ja piltide üles panek veelgi rohkem, arvatavalt neli tundi ja pealegi.
[pullquote]Mina olen vahetundide ajal õppinud väikseid sirgeldusi[/pullquote]Lisaks teadis Raimo sedagi tähendada, et Mati pildid andvat mõista tema tõelist palet. „Jah. Mis nüüd mina. Sina oled ju kunstikooli lõpetanud. Mina ei ole kuskil käinud, mina olen vahetundide ajal õppinud väikseid sirgeldusi,“ kostis Mati tagasihoidlikult. Meeste omavahelist jutlemist, kohati ka sõnaosavuses punnimist jätkus pikemaltki ja külastajad kuulsid veel mõndagi seni teadmata asju, mis Vändra kandis sündinud. Saadi teada sedagi, et kes Vändra näitusele õigeaegselt ei jõua, näeb karikatuure järgmise asukohana pealinnas Salme kultuurikeskuses.
Urmas Saard