Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.
1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.
Kodud pidid puhtaks saama. Konstantin Päts ütles: „Kodude kaunistamisega tõstame kodanike tervist, elurõõmu ja elamistahet.“ Suures koguses avaldati hügieenialaseid teatmikke. Ellu kutsuti puhtuse komisjonid ja korraldati puhtuse nädalaid. Pärnumaal võeti vastu sundmäärus „Puhtuse kohta elamute ümbruses, avalikkudel teedel ja platsidel“. Moekate tarade ja väravate ehitamiseks korraldas Eesti Põllumeeste Selts nendele kavandite võistluse.
Enne võõrvõimu kehtestamist suudeti esimese nelja aastaga märgatavalt muuta peaaegu kõikide külade, alevite ja linnade väljanägemist.
[pullquote]Enne sõda toimunud hoogtöö oli jätnud nii võimsa jälje, et orienteeruvalt aastast 1957 alustati kolhoosides kodude kaunistamise ja kolhooside keskuste heakorrastamisega.[/pullquote]Altmäe rääkis sellest, et sattumine 1940. a välissurve alla muutis oluliselt rahva mentaliteeti, kuid mitte täiel määral. Enne sõda toimunud hoogtöö oli jätnud nii võimsa jälje, et orienteeruvalt aastast 1957 alustati kolhoosides kodude kaunistamise ja kolhooside keskuste heakorrastamisega. Kuuekümnendatel jätkus Tallinna puitasumites vana harjumuse kohaselt kõnniteede pesemine. „On kahju, et me ei ole leidnud rahastajat selle ajajärgu uurimiseks, mis näitaks selgelt eesti inimeses peituvaid väärtusi ka võõrvõimu ikkes,“ ütles Altmäe.
President Lennart Meri üleskutsel taaskäivitus 1997. a kodukaunistamise liikumine uue hooga. Peeter Olesk sai esimeheks ja Altmäe aseesimeheks, kes varsti võttis kogu juhtimise üle. Tegelikult sooviti Altmäed kohe esimeheks, kuna omas Eesti Kongressi korraldamise ajast suurepärast kogemust. Aga ta otsustas siiski mitte kiirustada ja esmalt seda liikumist paremini tundma õppida.
1997. a otsustasid maavanemad, et kõik maakonnad peavad konkursil olema üleriigiliselt esindatud. Igal maakonnal on oma nägu ja tavad. Igast maakonnast valiti 4 kodu. Lisaks maavanemate nõudele esitas linnade liit oma nõude, et haldusstruktuuris peab olema ka vähemalt 4 suuremat linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva.
Kohe seisti silmitsi ka probleemidega, sest Meri poolt algatatud konkursi nimetus „Kodu kauniks“ patendeeriti ühe Rootsi väliseestlase poolt. Seejärel asus seda agaralt kasutama ajakiri Kodu & Aed. Pidi leidma uue nimetuse või ostma kasutusõiguse.
Nüüd on nimeks “Kaunis Eesti kodu”, mis mõtestab liikumist algatanud Pätsi nägemust samal viisil nagu sellega jätkas ka president Meri.
Tänapäeval on algusaastate igakuised keskjuhatuse koosolekud maakondades kulude kokkuhoiu tõttu lõppenud. Moodustatud on MTÜ Kodukaunistamise Ühendus. Viimane põhikiri kinnitati 2014. a. Volikogu 23 liiget kohtuvad 3 korda aastas ja üldkoosolek toimub kahel korral aastas.
Praeguseks on kodukaunistamise mõistes autasustatuid 1393. Nüüdseks on laureaatide arvu aastas vähendatud 86-lt 63-le. Seega igast piirkonnast 3 valikut, millele lisanduvad eriprojektid.
Altmäe usub koos oma meeskonnaga, et „olla naabrist parem“ töötab kindlasti ka uute eesmärkide püstitamisel.
Urmas Saard