Erineva põlvkonna rahvatantsuhuvilisi ühendanud segarühm Õerutajad pidas juubelit Kuhjavere külaplatsil.
Rõõm ja kurbus käivad saatuse tahtel sageli käsikäes 1965. lõppes maine teekond legendaarsel rahvatantsupedagoogil ja tantsuloojal Anna Raudkatsil. Samal aastal alustas Viljandimaal Tääksi külas tegevust segarühm Õerutajad.
Laupäeva õhtul Kuhjavere külaplatsil viiekümnendat sünnipäeva pidu pidanud rahvakultuurikollektiiv alustas juubelikontserti Raudkatsi “Tuljakuga”. Teadustajateks, tantsurühma loo lahtirääkjateks olid juubelikontsertil segarühma liikmete lapsed ja lapselapsed. Üks neist, Johanna, juhatas “Tuljaku” tantsimise sisse nii: “Viiekümnendaks juubeliks on suur pidu ette valmistatud, terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud, küalisi igat seltsi, vallavanem kaasagi palutud.”
Paljude pealtvaatajate kaasaelamisel esitati ka alates esimesest hooajast Õerutajate repertuaari kuulunud Ullo Toomi tantsu “Oige ja vasemba”, kodupiirkonnast Suure-Jaanist pärit segapaaristantsu “Jooksupolka” ja mitmeid teisi vanemaid ja uuemaid rahvatantse. Kontserti lõputantsuks oli tänavu kevadel õpitud popurii erinevatel aegadel kavas olnud tantsudest.
Vahetekstidesse oli põimitud olulisi ja huvitavaid fakte Õerutajate tegevusest. Nii saadi teada, et esmakordselt pääses rühm suurele tantsupeole Tallinnasse 1970 aastal. Toona aga minna ei õnnestunud, sest parajasti ametis olnud kolhoosiesimees leidis, et majandis töötavaid tantsijaid on tarvis kuiva heina tegema. 1973. ja 1975. aasta pidudel aga Tääksi segarühm juba osales. Ülevaatusel on Õerutajad kahel korral, 2004 ja 2009 pälvinud esimese kategooria.
“Palju on ilusaid mälestusi. Meie tantsurühm on alati kokku hoidnud, oodanud proove ja esinemisi. Paikkonda jätkus ka aastakümneid tagasi tugevat rahvatantsuvaimu. Näiteks sõjaväest tulnud noored mehed “värvati” kiiresti tantsima,” rääkis praegu pensionipõlve pidav kooliõpetaja Ene Ruubel, kes juhendas rühma esimesed viisteist aastat.
Juhendas ema, juhendab tütar
Alates 1982. aastast juhendas kolmekümne aasta vältel segarühma Vaiki Reiner. “Aegade möödudes on paljugi muutunud. Näiteks oma juhendaja töö aastatel ma käimiseks abivahendeid ei vajavanud. Optimism ja huumorimeel on aga jäänud, ” lausus ta.
Tänaseks juhendajaks on Vaike Reineri tütar Eve Rink. “Olen sündinud 1968. aastal ja mu vanemad saidki kokku rahvatantsurühmas. Olukord, kus rühmas on tantsinud vanaemad, vanaisad, lapsed ja lapselapsed on meil lausa traditsioon. Minu tütar Laura Rink lõi aga täna kaasa ühena tantsurühma kroonika lugejatest,” ütles Eve, kes ametilt pedagoogiks Viljandi Kesklinna Koolis.
Vanemate jälgedes tulid tantsurühma ka Heiki ja Age Randmäe. “Meil on omad traditsioonid ka rõivastumisel. Naised aitavad meestel vööd kinni panna, mehed naistel sõlgi rinnale paigaldada, ” ütles Heiki. “Meie segarühma mehed on esinenud kõigil Rakveres toimunud Meeste Tantsupidudel. Praegu pole küll plaanis, kuid mine tea, järsku naised osalevad tuleval aastal Jõgeval toimuval II Naiste tantsupeol,” ütles Heiki.
Üldse tantsib Õerutajates kuus abielupaari. Viiekümne aasta vältel on rühmas tantsinud sada kakskümmend inimest. Nende, kes igavikuteele läinud, mälestuseks süüdati sünnipäeva tseremoonial algul küünlad.
Juubelid Kuhjavere külaplatsil
Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ütles, et Kuhjavere Külaselts tunneb head meelt selle üle, et juba kolmandat juubelit peab segarühm Õerutajad Kuhjavere külaplatsil. Rühmas on tantsijaid lähematest ja kaugematest küladest ja ka Kuhjaverest. Siin elavad ka eelmine juhendaja Vaiki Reiner ja tänane Eve Rink. Kui vajame esinejaid mõnele sündmusele on Õerutajad alati valmis tulema, ” ütles ta.
Sünnipäeva peol oli koostatud näitus Õerutajatele ja nende juhendajatale antud tunnustuskirjadest, diplomitest, kingitud meenetest, fotodest erinevatest aegadest. Oksjonil olid enampakkumisel DVD-d segarühma videokroonikaga ja ümberkaudsetes külades valmistatud suupisted ja joogid.
Juhendaja Eve Rink rääkis ka segarühma nime Õerutajad saamisloost. “Algul oli kollektiivi nimeks Tääksi segarühm. Kui aga esmakordselt rahvusvahelisele festivalile Europeade sõitsime, oli soovitus igale sündmusel osalevale festivalile oma nimi leida. Ühel esinemisel 1994 hakkasid mehed üksteisest mööda õeruma. Keegi lausus: “mis te siin õerutate”. Toonane tantsija ja tänane Vastsemõisa rahvamaja juhataja Rein Luup tegi aga ettepaneku panna tansturühmale nimeks Õerutajad” jutustas ta.
Jaan Lukas
