Tänavuse Eesti Muusika päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle eile õhtul, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Muusika päevade lõppkontserdil.
Traditsiooniline Eesti Muusika päevade preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu olid valiku tegemisse kaasatud esmakordselt Eesti muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominentide valik tehti eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Preemianominente oli kaheksa. Eesti Muusika päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.
Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli “Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus.
Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul “Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil “Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala “Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika päevade esitluskontserdil Mustpeade majas.
Tõnu Kõrvits (1969) sai EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud orkestriteose “Ballaad (Dolorese lauluvihikust)” eest. Teose tõi esiettekandele Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Arvo Volmeri dirigeerimisel. Kõrvits loob poeetilist ja nägemuslikku muusikat, mis viib kuulaja rännakule looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikele.
Tema loomingut iseloomustavad lummavad meloodiad ja tundlik harmooniakoloriit ning varjundirikkad orkestrivärvid. Tõnu Kõrvitsa muusikas on äratuntavad nii eesti rahvaviisi põhjatu allikas kui ka eksootiliste kultuuride peegeldused. Üha enam esitatakse tema teoseid üle maailma. Möödunud aastal salvestati nt tema autorikontsert plaadifirma ECM tarbeks, Rahvusooperis Estonia esietendus aga tema ooper “Liblikas”. Kõrvits on saanud EMPi preemia ka 2003. aastal.
Eesti Muusika päevade lõppkontserdil kõlas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Helena Tulve uudisteos “Südamaa” klaverile ja orkestrile, milles soleeris pianist Mihkel Poll. Kodusesse Estonia kontserdisaali jõudis ka Erkki-Sven Tüüri “De Profundis”, mille maailmaesiettekanne toimus novembris Helsingis. Kolmas osa kõlas kolmele õhtule jaotatud Tõnis Kaumanni uudisteosest “Three Tails”. Ettekandele tuli ka Heino Elleri “Sümfooniline legend”.
Igakevadine eesti heliloomingu paremikku tutvustav festival Eesti Muusika päevad (EMP) tähistab tänavu 35. tegevusaastat ja selle keskmes olid sümfoonilised suurvormid. Festival toimus 5.–11. aprillil 2014, tegemist on vanima seni tegutseva muusikafestivaliga. Alates 1979. aastast peetud festivalil Eesti Muusika päevad saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme. Eesti Muusika päevade preemiaid antakse välja alates 2003. aastast.
Festivali toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Autorite Ühing, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Soome Vabariigi Suursaatkond jt