Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.
Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.
“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.
Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.
Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.
“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.
Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.
“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.
Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.
Mari-Anne Leht