Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.
Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.
Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.
Kierkegaardi peamised teosed on:
- Enten – Eller 1843 (“Emb-kumb”, eesti k. pealkiri “Võrgutaja päevaraamat”, 2007, kirjastus Ilmamaa, tlk Jaan Pärnamäe)
- Frygt og Baven 1843 (“Kartus ja värin”, 1998, Vagabund, tlk Arvo Alas)
- Opyggelige Taler 1843-44 (“Meeliülendavad kõned”, 1998, Vagabund, tlk Arvo Alas)
- Philosophiske smuler 1844 (“Filosoofilised pudemed”, 2008, kirjastus Ilmamaa, tlk Jaan Pärnamäe)
- Begrebet Angest 1841 (“Ängi mõiste”, 2008, kirjastus Ilmamaa, tlk Jaan Pärnamäe)
- Sygdommen til Døden 1849 (“Surmatõbi”, 2006, kirjastus Ilmamaa, tlk Jaan Pärnamäe)
Näitus annab ülevaate Kierkegaardi elust ja loomingust ning välja on pandud ligi 100 teost eesti, taani, inglise, saksa jt keeltes.
Näitus valmis Taani kultuuri instituudi, Taani saatkonna ja Eesti rahvusraamatukogu koostöös, selle avavad Taani suursaadik Søren Kelstrup ja Taani kultuuri instituudi direktor Silvi Teesalu. Tervitussõnad ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.
Näitus jääb avatuks 18. maini.