Kui Lauluväljaku teine ja kolmas korrus on hõivatud laudkondades toimuvate „juhuslike“ osalejate aruteludega, siis esimesele korrusele on kogunenud aruteluring, mille eestvedajaks on Eesti Väitlusseltsi nõukogu esimees Kajar Kase. Sealseteks arutlejateks on Rahvakogu vabatahtlikud korraldajad ja huvilised, keda arutelu ringidesse ei valitud, kuid kes sellegi poolest soovisid sõna sekka öelda. Vestlusringiga liitus hetkeks ka Silver Meikar, kes märkis, et alumise korruse arutelu on palju pingevabam ja huvitavam kui laudkondades toimuv vestlus.
Vestlusringidest tuleb välja tõsiasi, et Rahvakogu hääletus- ja aruteluküsimustes on mõned segased ja läbi mõtlemata kohad. Esimese kolme teema kõige segasemaks küsimuseks osutub punkt „Kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?“ Ka Urmo Kübar tunnistab, et tegemist on kõige segasema küsimusega. Ta selgitab, et omavalitsuste esindajad istuvad nõukogudes, saavad palka, kuid probleemide korral pole konkreetset vastutajat. „Küsimus on selles, et kas seadusega tuleks paika panna, kuidas käib esindaja määramine ning mis on vastutus,“ sõnab Kübar.
Kui kolmanda teema küsimuste aruteluga on lõpule jõutud, küsib Meikar naljatledes: „Saan teid veel millegagi lõbustada?“ Võimalusest haaratakse kohe kinni, teemaks erakondade rahastamine. „Missugune võiks olla karistus ebaseadusliku annetuse eest?“ küsib aktivist Meikarilt. Meikar leiab, et kõige paremaks karistuseks oleks rahatrahv. „Rootsis pole arutelud avalikud, aga rahva usaldus poliitikutele on suurem,“ sõnab Meikar. Tema hinnangul mätsitakse Eestis asjad lihtsalt kinni.