Kord kuus sirvib KUKU Ilmaparandaja saates ajakirjanik Mirjam Matiisen keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik septembrikuul toimunust on siin:
Septembri keskpaigas avati Inglismaal maailma esimene mähkmete ümbertöötlemistehas, kus eraldatakse mähkmetest plastik- ja kiudosad. Edasi saab neid materjale kasutada erinevate toodete valmistamiseks- näiteks katusekivide ja mitmesuguste torude tootmiseks. Tehases töödeldakse ümber ka hügieenisidemeid ja täiskasvanute uriinipidamatuse mähkmeid.
Mähkmed teadagi annavad meie keskkonnale päris korraliku koormuse, sest tavalised plastikupõhised mähkmed lõpetavad kõdunemise erinevate arvutuste põhjal 300-500 aasta pärast.
Ettevõte nimega Knowaste, kes vabriku rajas, plaanib nelja aasta jooksul Inglismaal avada veel neli taolist ümbertöötlustehast. Ümbertöötlemiseks mõeldud materjal hakkab tehasesse jõudma tualettruumidest, haiglatest ja erinevatest tervishoiuasutustest.
Uutest innovatiivsetest ümbertöötlusmeetoditest on teateid veelgi. Elektroonikagigant Sony esitles septembris oma uut telerit, mis on valmistatud ümbertöödeldud plastikust. Jaapani firma teatab, et ühes nende uues telerimudelis on 99 protsendi ulatuses kasutatud vanu dvd-sid, mis teeb sellest hetkel maailma kõige enam taaskasutatud materjale sisaldava telerimudeli.
Samuti esitles Sony läinudkuul oma uut dvd-mängijat, mis firma eestkõneleja sõnade kohaselt vajab 47% vähem energiat kui nende varasemad samalaadsed tooted. Uus mängija on ka kolm korda kitsam kui Sony senine standard, mistõttu tekitab selliste mudelite transport firma hinnangul 40% vähem kasvuhoonegaaside emissioone.
Euroopa suurim tehnikakompanii Siemens AG on aga hiljuti välja tulnud vast veelgi kaalukamate uudistega. Nimelt teatas Siemens, et lõpetab nüüdsest tuumajaamadele reaktorite ehitamise ega osale nendes ka finantseerijana. Avaldus on seotud Saksamaa otsusega loobuda 2022. aastaks lõplikult aatomienergia kasutamisest. Firma tegevjuhi Peter Löscheri sõnutsi on tegemist nende ettevõtte vastusega poliitilisele ja sotsiaalsele opositsioonile, mis tuumaenergiaga seoses Saksamaal üles on kerkinud.
Siemens teatas veel, et ei osale enam üheski maailma tuumaenergiaprojektis.
Siemensi tegevjuht Peter Löscher rääkis intervjuus Saksa ajakirjale Der Spiegel, et kompanii loobub varem plaanitud koostööst Venemaa Rosatomiga. Siemensi väitel pole rahaline pool taganemisotsuse põhjuseks.
Löscher ütles, et edaspidi valmistavad nad vaid selliseid elektrijaamade osi, mis pole mõeldud otseselt tuumajaamade jaoks, nagu auruturbiine, mida saab kasutada ka gaasi- ja söeelektrijaamades. Samuti rõhutas Siemensi tegevjuht seda, et firma kavatseb edaspidi rohkem panustada taastuvate energiaallikate kasutamisse.
Siemens on ehitanud 17 Saksamaa tuumaenergiajaama ning tegu on esimese suurfirmaga, kes taolisest kursimuutusest teada annab.
Saksamaa otsusest sulgeda 11 aasta jooksul kõik riigi tuumajaamad andis kantsler Angela Merkel teada tänavu maikuus. Merkel ütles, et Jaapanis Fukushima tuumajaamas juhtunud õnnetus on teda veennud selles osas, et Saksamaa peaks otsima teistsuguseid energiaallikaid, olgugi, et alles pool aastat varem teatas Merkel, et riigi tuumajaamade tööd pikendatakse 12 aasta võrra.
Jaapanist tuli aga hiljaaegu uudis, et seal on leitud riisipõldusid, mis vajavad korralikku radiatsiooni testimist. Avastatud on riisipõllud, kus enne saagi mahavõtmist on mõõdetud riisil kiirgustase, mis ületab tublisti valitsuse sätestatud norme. Vaatluse all olev põld jääb märtsikuises maavärinas kahjustada saanud Fukushima tuumaelektrijaamast 56 kilomeetri kaugusele.
Hetkel on antud riisipõllult saadava riisi korjamine ja laialitoimetamine keelatud.
Tuumaenergia-teemalisi uudiseid on aga ka Soomest. Sealne Roheliste erakond, kes kuulub kuuest erakonnast koosnevasse võimuliitu, on teinud ettepaneku korraldada riigis referendum, mis otsustaks tuumaenergia tuleviku. Erakond soovitab, et kui üldsus uute tuumaenergiajaamade ehitamise vastu on, siis tuleks lihtsalt olemasolevatel lasta tööd teha kuni oma kasutuslubade lõpuni ja seejärel asendada need jaamad taastuvenergiaallikatel põhinevatega.
Kahes Soome tuumaenergiajaamas töötab hetkel kummaski kaks reaktorit, mis toodavad 30% riigi energiatarbest. Viies Soome tuumaenergiareaktor on juba mitmeid aastaid ehitamisel ning selle valmimist on rahastusprobleemide tõttu juba korduvalt edasi lükatud. Uue reaktori maksumus on lubatud 2 miljardi euro asemel osutunud pea kolm korda kallimaks.
Mõistagi on tuumaenergiaga seotud küsimusi kerkinud Soome meedias üles ka varem. Üks põhiküsimusi on tuumajäätmete ohutu ladustamine. Praegu rajatakse 80 kilomeetri kaugusele Turu linnast Onkalosse graniidi sisse 420 meetri sügavust hoidlat. Mitmete asjatundjate hinnangul pole aga kindel, et graniidikiht on püsiv seniajani, kuni tuumajäätmed on keskkonnale ohtlikud.
Teine poleemikat tekitanud teema on uraani kaevandamine Soomes, mille vastu on huvi tundnud mitmed ettevõtted. Et uraani kaevandamisega on seotud mitmesugused keskkonna- ja terviseriskid, on kaevanduse võimalik rajamine pälvinud hulgaliselt avalikkuse tähelepanu.
Tuumaenergia vastased Soomes on ette heitnud ka seda, et uute planeeritavate reaktorite toodang hakkaks minema suures ulatuses Soomest välja.
Samuti ei ole paljud rahul sellega, et töökohad, mida uute reaktorite ehitamise ja töötamisega seoses lubatakse, lähevad tegelikkuses suuresti Ida-Euroopast pärit odavamale tööjõule. Sellega seoses ilmus septembri lõpus YLE uudistes teade, et Soome läänerannikule keriva Olkiluoto 3 tuumajaama ehitamisel kasutatakse liiga madalalt tasustatud, praktiliselt orjatööd tegevat Poola tööjõudu.
Poolakatest töötajad saavad kohati palka vähem kui kaks eurot tunnis. Üks anonüümseks jääda sooviv poolakas rääkis YLE-le, et teda ajas Olkiluoto ehitusele töö puudumine kodumaal. Tehastööliste ametiühingu juht Lauri Lyly nimetas juhtumit puhtalt töötajatelt varastamiseks.
Rahvahääletus, mille Soome Roheliste Erakond tegi ettepaneku korraldada, võib olla muidugi teiste riikide kogemusi vaadates tõhus vahend tuumaenergiast loobumiseks. Näiteks sel suvel Itaalias toimunud üleriigilise referendumi käigus selgus, et itaallased ei pea õigeks, et nende kodumaal hakataks tuumaenergiat tootma. 57% hääletanutest soovisid aatomienergiaplaanidest täielikku loobumist. Seega vähemasti esialgu Itaalia rahvasaadikud ehitusplaanidest ka loobusid.
Seekordne viimanegi uudis tuleb just Soomest. Avalik-õiguslik uudistekanal YLE, kes võrdles ühistranspordi kasutust erinevates Euroopa linnades, väidab, et Helsingis on ühistranspordi kasutamine vähem levinud kui muudes Euroopa linnades. Helsinglased eelistavad liigelda ratta või autoga. Samal ajal näiteks pariislased on hulka usinamad bussikasutajad.
Vaid neljandik Helsingi liiklemistest sooritatakse ühistranspordi abil, kirjutab YLE, kes võrdles transpordikasutust kuues Euroopa pealinnas- Berliinis, Madriidis, Londonis, Pariisis, Stockholmis ja Helsingis.
Pariisis tehakse 62% kõigist linna liiklemistest ühistranspordi abil, samal ajal kui Londonis ja Madriidis on selleks protsendiks 41. Vaid Stockholmis kasutatakse ühistransporti veel vähem kui Helsingis.
Helsingis ja tema ümbruses tehakse 40% liiklemistest autoga, mis on rohkem kui näiteks Berliinis, Londonis ja Pariisis. Samas aga liiklevad Soome pealinnas paljud inimesed jala või rattaga- nii tehakse 33 protsenti liikumistest. Berliini elanikud on ainsad, kes soomlasi selle numbriga löövad. Saksamaa pealinnas tehakse jalgsi ja rattaga 43 protsenti liikumistest.
Helsinglased hindavad oma linna ühistransporti eeskätt tema täpsuse poolest. Pea 100% inimestest on rahul metroodega, busside ja trammidega on rahul 80% helsinglastest. Kõige väiksem on helsinglaste rahulolu rongiliiklusega- seda peab heaks vaid iga viies linlane.
Mirjam Matiisen