Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.

Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.

Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.

Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.


Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.

Lähedal kulgeva Mustjõe tinnõ ja Pärlijõe helle poole leiab ka teise Sänna suurmehe Artur Adsoni loomingust. Retkelised said korraks samu hoovusi ammutada varjuliste puude all maja juures, mis kannab praegu Sänna trubaduuri meenutavat kivitahvlit.

Loomevaimuta ei ole Sänna ka praegu: vana nimega Räestu külas oma vanavanemate talus elab praegu luuletaja ja muusik Lauri Sommer, kes ka paigavaimu otsijad oma õuele lubas. Et end bussitäie uudistajate ees paremini tunda, võttis kitarri ka kätte ja mängis oma etteastele läbi kõlarite kassinurrugi taustaks. Kassid ise olid suure seltskonna eest peitu pugenud, aga muul ajal aitavad nad peremehel seal elu loomulikkust ja saladuslikkust tasakaalus hoida.

Paigavaimul on igatahes selline mõju, et Lauri Sommeri sulest võib varsti oodata raamatut kodukohalugudega, mis on köidetud Jaigi elu ja loominguga.

Saarlase külas on võru kirjanduse ema Kauksi Ülle lapsepõlvekodu. Sedapuhku jäi see küll bussiaknaelamuseks, sest kahjuks ei olnud paigavaimu tundjal endal võimalik retkelistega ühineda.

Julius Ungru radadel suunas paigavaimu otsijaid aga kohaliku Krabi kooli õpetaja Merike Niitmets.

Legendide kütkes

Viitinas tervitas kirjandushuvilisi Barbara Juliane von Krüdeneriks kehastunud raamatukoguhoidja Aive Leppik. Mõisaprouagi on muude kuulsate ja kummaliste rollide kõrval läinud ajalukku kirjanikuna („Valerie”). Parunessiga on seotud hulk legende, alustades kas või aluspükste propageerimisest talunaiste seas, ja üks neist tõepoolest elustuski. Nimelt olevat mõisaproua lahkel käel vaestele putru jaganud, sest tühja kõhuga ei saavat palvetada. Seda rooga said Viitina mõisa köögis maitsta ka retkelised.

Rõugest leiab juba kirjandustegelaste lohe Lembitu ja Jõhvi Joosepi loojad – Grethe Rõõmu ja Toivo Tootseni. Grethe Rõõm alalise rõugelasena võttis külalised ka oma kodumurul vastu ja rääkis, kuidas ta kirjanikuks on küpsenud.

Rõuge kihelkonnas on suurte meistrite jälgi küll rohkemgi. Seekord viis tee mööda veel orelimeistrite Kriisade mälestuskivist ning Kunderi kivist, mis külitab Suurel Munamäel ja toetab kujutluspilti, et Juhan Kunder kunagi sellele kivile toetudes õhinal kirjutas: „Kui siit pilvepiirilt…”

Teel Võrru oli põhjust peatuda veel Puigal, et nuusutada suveõhku, millest käis kunagi sõõme joomas ka Friedebert Tuglas.

Kirjanduslik matk toimus Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsiooni eestvõttel.

Kaile Kabun

 

 

Share via
Copy link
Powered by Social Snap