Uue jahiseaduse ettevalmistamine on murdepunktis. Maaomanikel ja jahindusorganisatsioonidel on jätkuvalt erinev käsitlus euroopalikust jahindusest.
Pärast Eesti Erametsaliidu (EEML) pöördumist mitme valitsusliikme poole on keskkonnaministeeriumi juhtimisel augustis toimunud intensiivsed läbirääkimised juba kaks aastat ette valmistatud jahiseaduse eelnõu „värskendamiseks“. EEML on pidanud vajalikuks viia jahindus kooskõlla euroopalike õigusprintsiipidega, andes maaomanikele suurema rolli jahinduse korraldamiseks omal maal. Läbirääkimiste teine osapool, Eesti Jahimeeste Selts, on samas pidanud sobivaks ENSV ajast üle tulnud jahinduskorralduse säilimist.
„Maaomanike soovide arvestamine jahinduse korraldamisel on elementaarne kõigile demokraatlikele õigusriikidele,“ selgitas EEML-i juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Omanikud soovivad, et nende maale jahti pidama tuleval isikul oleks selleks omanikuga eelnev kokkulepe. Ootus on, et jahinduse eesmärgil suureks aetud ulukipopulatsioonidega kaasnevate kahjude kandmises osaleksid ka jahindusorganisatsioonid ning kahjud hüvitataks õiglaselt.“
Ando Eelmaa avaldas arvamust, et Eesti Jahimeeste Selts pole läbirääkimistel koostöösoovi maaomanikega seni näidanud. „Praegu maksab uue metsa istutamine üle 1000 euro hektar, samas on EJS selle hävimisel valmis panustama ainult 100 euroga. Eriti solvav oli aga EJS-i alternatiivne pakkumine kehtestada kahjude talumise kompensatsioonimäär 0,3 eurot/ha – sama naeruväärne, kui praegu kehtestatud ja õiguskantsleri poolt põhiseaduse vastaseks hinnatud tehnovõrkude talumise kompensatsioon.“
Ühisel arutelul on hinnatud metsa- ja põllumeestele tekitatud ulukikahju umbes 25 miljonile eurole aastas. Samas ei ole osapooled üksmeelsed jahinduse tulupoole hindamisel. EEMLi hinnangul on see selgelt alahinnatud ning maaomanike kaasamata jätmise tõttu ka ebaefektiivne.
EEML pole ka rahul, et jahialade moodustamine toimub riigi poolt jahindusorganisatsioonile maa põlistamise printsiibil.
„Riik eraldab kõigi omanike maa jahiseltsidele sisuliselt piiramatuks ajaks. Meie ettepanek on, et perioodiliselt kuulutataks välja jahipiirkondade kasutuslepingute sõlmimine ning antaks sellega võimalus kõigile huvilistele,“ selgitas Ando Eelmaa. Ta märkis, et EEMLi hinnangul on keskkonnaminister Keit Pentus teinud suurepärast tööd läbirääkimiste protsessi juhtimisel. Samas on põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele jõudmine jätkuvalt lahtine.
„Küsimus on kahjuks väärtushinnangutes,“ lisas Ando Eelmaa. „Meil kõigil oleks lihtsam, kui jahinduse „pronkssõdur“ oleks teisaldatud 1993. aastal.“
Eesti Erametsaliit otsustab jahi keelamise hoiatusaktsiooni läbiviimise pärast teisipäevaseid läbirääkimisi. Otsusest antakse teada 31. augustil kell 13.15 algaval pressikonverentsil.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht