Arsti nõuanne
Üks tilk D-vitamiini päevas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Paljud inimesed seostavad D-vitamiini vaid luude tugevusega, kuid arstid rõhutavad, et selle mõju ulatub palju kaugemale – ka südame tervis sõltub sellest rohkem, kui arvatakse. Kardioloog Margus Viigimaa sõnul selgub analüüsides sageli, et isegi hea enesetundega inimesel on D-vitamiini tase madal, mis võib suurendada vererõhu- ja südamehaiguste riski ning mõjutada energiataset ja vastupidavust.
„Väga sageli näeme oma töös olukorda, kus pealtnäha täiesti tervislikul inimesel selgub analüüse tehes, et tema D-vitamiini tase on tegelikult väga madal – eriti juhul, kui proov on võetud talve lõpus või kevadel. Tegelikult võiks D-vitamiini tase veres olla vähemalt 75 nmol/L,” lausus Regionaalhaigla kardioloog ja professor Margus Viigimaa.
Ta rõhutas, et ka liiga kõrge D-vitamiini tase ei ole hea, sest ülemäärane kogus võib organismi kahjustada – põhjustada hüperkaltseemiat, neerukahjustust ja rütmihäireid. Seega on oluline regulaarne kontroll ja individuaalne doseerimine arsti juhendamisel.
Ka SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp kinnitas, et nii südamehaiguste riskiga inimestel, kui ka tervetel inimestel on mõistlik jälgida D-vitamiini taset regulaarselt vereanalüüsiga, mitte tugineda ainult oletustele või üldistele soovitustele.
“Riskirühma kuuluvad näiteks inimesed, kellel on perekondlik eelsoodumus südamehaigusteks, metaboolne sündroom, ülekaal, II tüüpi diabeet või hüpertensioon. Sellistel juhtudel tuleks hoida D-vitamiini tase vähemalt optimaalses vahemikus (≥75 nmol/L), vajadusel toidulisandiga, eriti sügis-talvisel perioodil,” ütles dr Raave-Sepp.
Inimesed tunnevad D-vitamiini defitsiiti erinevalt
Meedias on palju räägitud optimaalsest ja soovituslikust D-vitamiini tasemest. “Laboratoorne „optimaalne” tase tähendab meditsiiniliselt piisavat kontsentratsiooni, mis toetab luu-, immuun- ja kardiovaskulaarsüsteemi funktsiooni ning vähendab haigusriske. Inimeste enda enesetunne ei pruugi aga sellega alati kattuda. Mõni inimene võib tunda end energilisena ka tasemel, mis on analüüside järgi piiripealne, samas kui teisel ilmnevad väsimus, lihasnõrkus või meeleolulangus juba mõõduka D-vitamiini puuduse korral,” kirjeldas SYNLABi laboriarst.
Seetõttu hinnatakse arsti sõnutsi D-vitamiini staatust alati koos kliinilise pildi, riskitegurite ja elustiiliga. Eesmärk ei ole ainult sümptomite puudumine, vaid metaboolselt ja kardiovaskulaarselt kaitsev tase, mis pikas perspektiivis vähendab haiguste riski.
„Eesti kliimas võib üsna kindlalt öelda, et kui üldse valida üks vitamiin, mida toidulisandina võtta, siis on see D-vitamiin – eriti pimedal talve- ja varakevadisel perioodil. Oma praktikas olen kohanud vaid paari-kolme inimest, kelle D-vitamiini tase on olnud piisav ilma lisanditeta ja ilma regulaarse päikesereisita,“ rääkis dr Margus Viigimaa.
Piisav D-vitamiini tase aitab ennetada mitmeid kroonilisi haiguseid
Professori sõnul ei ole D-vitamiin oluline ainult luudele, vaid mängib märkimisväärset rolli südame-veresoonkonna tervises. “Madalat D-vitamiini taset seostatakse suurema riskiga haigestuda hüpertensiooni, südamepuudulikkusesse, infarkti ja insulti. Üks põhjus on see, et D-vitamiin mõjutab organismis süsteemi, mis reguleerib vererõhku ning vedelike ja elektrolüütide tasakaalu. Kui D-vitamiini on organismis vähe, võib see süsteem tasakaalust välja minna ja soodustada kõrgvererõhutõve teket,“ ütles dr Viigimaa.
Ta lisas, et madal D-vitamiini tase on seotud kõrgemate põletikunäitajatega organismis, mis omakorda soodustavad ateroskleroosi arengut. Piisav D-vitamiini tase aga aitab vähendada oksüdatiivset stressi ning parandab insuliini toimet, mis tähendab väiksemat riski haigestuda II tüüpi diabeeti. “Seega ei ole D-vitamiin pelgalt hooajaline vitamiin, vaid oluline osa organismi üldisest ainevahetus- ja kaitsesüsteemist,“ rõhutas dr Viigimaa.
Allikas: Optimist Public