Tallinna lauluväljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2025. aastal sündis 9092 ja suri 15 427 inimest. Esialgsetel andmetel pöördus negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. „Eelmisel aastal suri üle 6000 inimese rohkem kui sündis. Väljarändajate arv püsis mullusega samal tasemel, kuid sisserändajate arv vähenes. Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. Kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra,“ kirjeldas ta.
Sündide arv jäi teist korda ajaloos alla 10 000
Möödunud aastal sündis 9092 last, mida on 6% vähem kui 2024. aastal. „2025. aastal sündis 600 last vähem kui aasta varem. Sündide arv hakkas järsult langema 2022. aastal ja möödunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane sündide arv jäi alla 10 000,“ selgitas Rootalu. Ta lisas, et 2024. aastaga võrreldavat sündide arvu langust 2025. aastal enam siiski ei olnud. „Kui 2024. aastal sündis üle 1200 lapse ehk pea 12% võrra vähem kui 2023. aastal, siis mullu need näitajad paranesid,“ rääkis Rootalu.
Sündimuse langust on varasemalt seostatud ka sünnitusealiste naiste üldarvu langusega. „20–44-aastaste naiste arv oli 2025. aastal 210 000, mida on 10 000 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Viimasel kolmel aastal on sellises vanuses naiste arv siiski püsinud suuresti muutumatuna,“ tõdes ta.
Naaberriikides on Rootalu sõnul märgata samu trende nagu Eestiski. „Esialgsetel andmetel vähenes sündide arv märgatavalt ka Lätis ja Leedus. Soomes oli sündide arv eelmise aasta esimese üheksa kuu põhjal mõnevõrra kasvanud, olles siiski pikemas aegreas madal,“ ütles ta.
Surmade arv vähenes Eestis 2025. aastal tunamullusega võrreldes 300 võrra. Möödunud aastal suri 15 427 inimest, mis on samas suurusjärgus 2010.–2019. aasta keskmisega.
Eestist lahkujaid on rohkem kui siia saabujaid
Registreeritud rände andmetel saabus eelmisel aastal Eestisse 11 298 ja lahkus 12 004 inimest ehk väljaränne ületas sisserännet 706 inimese võrra. Tegemist on esimese korraga alates 2014. aastast, mil rändesaldo on jäänud negatiivseks ehk lahkujaid on olnud rohkem kui saabujaid.
„Sisserännanutest umbes 35% ehk 4000 inimest olid Ukraina kodakondsusega, mida on vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal saabus Eestisse 33 200, 2023. aastal 13 100 ja 2024. aastal 7000 Ukraina kodanikku,“ ütles Rootalu ja lisas, et esialgsetel andmetel jäi negatiivseks ka Eesti kodanike rändesaldo. „Viimasel kümnel aastal on Eesti kodanike rändesaldo tervikuna olnud siiski tasakaalus,“ tõdes ta.
Andmed avaldati 14. jaanuari seisuga. Näitajad võivad muutuda pärast andmeallikate täpsustumist.
Mõne kuu jooksul lisab statistikaamet registreeritud rändajate arvule ka registreerimata rändajate arvu ja siis selgub lõplikult, kas mullune rändesaldo tervikuna jäi negatiivseks või mitte.
Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni-, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil. Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis.
Samal teemal:
EESTLASTE OSAKAAL ON EESTI VABARIIGI PEALINNAS NAPIS ENAMUSES