Eesti eluga kohanemise spikker
Päevatoimetaja
Rändetaustaga inimesed puutuvad Eestis igapäevaelus sageli kokku kirjutamata reeglitega, mida kohalikud peavad iseenesestmõistetavaks, kuid mis uutele tulijatele ei pruugi olla arusaadavad. Just selliste olukordade selgitamiseks on loodud „Eesti eluga kohanemise spikker“, mis aitab nähtamatud tavad ja ootused selgesse keelde panna.
Spikker keskendub igapäevastele olukordadele, kus teadmatus kohalike kommetega võib tekitada ebakindlust või arusaamatusi. Küsimused stiilis „kas ma käitusin valesti?“ või „miks keegi nii reageeris?“ on uussisserändajate seas levinud. Probleem ei ole enamasti tahtmises kohaneda, vaid teadmistes, millised on Eestis levinud ootused ja miks need on kujunenud just selliseks.
Kogumik pakub praktilisi näiteid ja selgitusi, kuidas Eestis igapäevaelus tavaliselt käitutakse ning kuidas neid käitumismustreid mõista. Eesmärk on anda rändetaustaga inimestele kindlustunne ja teadmised, et nad oskaksid olukordi teadlikumalt tõlgendada ning teha enda jaoks sobivaid valikuid. Selgemad ootused aitavad vähendada arusaamatusi ja toetavad sujuvamat kohanemist.
Jõululaual on tavaliselt verivorst, hapukapsas, ahjupraed, kartulid, piparkoogid, hõõgvein ja jõuluõlu
Spikker käsitleb ka Eestis olulisi tähtpäevi ja nende tähistamise tavasid. Näiteks on selgitatud jõulude ja uusaasta tähistamise erinevusi. Jõule veedetakse Eestis traditsiooniliselt lähedaste ringis – pere ja sugulastega. Jõululaual on tavaliselt verivorst, hapukapsas, ahjupraed, kartulid, piparkoogid, hõõgvein ja jõuluõlu. Uusaastat tähistatakse seevastu sagedamini sõpradega ning selle juurde kuuluvad teistsugused kombed ja ootused.
Kõik teemad on avatud eluliste näidete kaudu
Lisaks tähtpäevadele annab spikker selgitusi ka paljudel teistel igapäevaelu teemadel. Käsitletud on asjaajamist ja suhtlemist ametiasutustega, tööelu kirjutamata reegleid, laste ja perega seotud teemasid, kooli ja lasteaia toimimist, toidukultuuri, suhtlemist ja suhteid, soorolle, ühistransporti ja liiklust, loodusega seotud käitumistavasid ning Eesti saunakultuuri. Kõik teemad on avatud eluliste näidete kaudu, et lugejal oleks lihtsam mõista, kuidas erinevates olukordades tavaliselt käitutakse.
Spikri loomisel lähtuti küsimusest, mis päriselt aitab välismaalast Eestis igapäevaelus. Seetõttu on materjal kirjutatud lihtsas ja sõbralikus keeles, vältides ametlikku ja bürokraatlikku stiili. Tekst kasutab teietamist ning tasakaalustab tõsise ja humoorika tooni, et sisu oleks kergesti mõistetav ka erineva keeleoskusega lugejatele.
2026. aastaks kavandatakse taskuformaadis paberraamatut ning tulevikus kaalutakse ka videoversiooni loomist
Esialgu on spikker kättesaadav veebis eesti, vene ja inglise keeles. Edaspidi on plaanis lisada vajaduspõhiselt ka teisi keeli. 2026. aastaks kavandatakse taskuformaadis paberraamatut ning tulevikus kaalutakse ka videoversiooni loomist, et info jõuaks kasutajateni neile sobivas vormis.
Spikri autorite sõnul ei ole tegemist lõpliku tootega. Kasutajatele antakse aega materjali proovida ja tagasisidet jagada ning sisu arendatakse vastavalt päriselus esile kerkivatele vajadustele. Nii kujuneb sellest elav abivahend, mis kasvab koos kasutajatega.
„Eesti eluga kohanemise spikker“ on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ toetatavast tegevusest „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“. Idee algatas ühe kohaliku omavalitsuse esindaja ning teostus sündis Eesti Linnade ja Valdade Liit juhtimisel koostöös kohalike omavalitsustega.
Eesti eluga kohanemise spikrid eesti, vene ja inglise keeles leiab ELVLi kodulehelt siit https://elvl.ee/tegevussuunad-ja-valdkonnad/valdkonnad/loimumine#eesti-eluga-kohanemi