Kümnenda lennu aastapäevalised Pärnu-Jaagupi põhikooli trepil. Foto: Anne Räppo
Aldo Kals, koos 10. lennuga
Meie kooli iga viie aasta järel toimuva seekordse kokkutuleku kavast oli lugeda, et laupäeval, 10. mail kell 19 algava meelelahutuskava sisustab Nedsaja küla bänd. Kohanimede raamat ütleb, et tegu on Petserimaa kunagise Järvesuu valla külaga. Igal juhul tere tulemast!
Kus juba midagi on, sinna võib seda rohkemgi saada. Olen Petserimaa sõbrana enam kui korra olnud kutsutud kontrolljoonetaguse Petseri 2. ehk eesti keskkooli kokkutulekule ja otsustasin, et on viisakas nende vilistlaskonna juhi Undina Matteuse Jaagupisse kokkutulekule kutsuda. Kuna olen suhelnud ka sama kooli põhikooli lõpetanud, kuid oma maakonna kunagise Vilo valla Nurme algkoolis haridusteed alustanud mehhaanikainseneri Jaan Külaviiruga, siis otsustasin ka teda meie suurkokkutulekule paluda. Neil oleks kindlasti huvitav näha, kuidas kontrolljoonest siinpool asju aetakse. Olen praegu tartlasena endine Jaagupi kooli õpilane, aga ka õpetaja, kuid ei saanud pedagoogidele määratud vastuvõtule minna, sest ei tihanud oma lendu tuule kätte jätta. Ka kell 19 alanud superpidu jäi seekord minuta, sest peaaegu samal kellaajal läks Pärnust viimane buss Tartusse. Et aga kokkutulekupäev sisukalt oma 1965. aasta keskkoolilennule ja Petseri koolide kutsutud külalistele sisustada, siis mõtlesin neile välja väikese kultuuriloolise matka meie kandiga minevikus seotud petserlaste jälgedes. Läks aga nii, et minu petserlased kohale ei jõudnud, aga liikuma pandud mõtet ei tahtnud täies ulatuses peatada.
Pärnust Tallinna suunas Jaagupi poole kokkutulekule sõites, jõuame meie koolipoiste kunagise ujumispaiga, Tiksa kääru kanti Pärivere külas, kus aastatel 1949–57 juhtis riigimajandit petserimaalane Aleksander Lind. Temast sai Tallinna näidislinnuvabriku direktorina Eesti tööstusliku linnukasvatuse rajaja. Naabruses eestiaegse Are koolmeistri Aleksander Marguste heliloojast poeg Anti oli aga Tallinna Konservatooriumi Petserimaa juurtega muusikaprofessori Anatoli Garšneki nimekas õpilane. Are on ilus kohanimi, mille võttis enda eestistatud perekonnanimeks raadiotööstur Endel Are, kelle suurettevõtte ühe maja ostis Petseris sündinud meditsiini- ja veterinaariadoktor Vassili Savamägi, soovides alustada arstiriistade tootmist, aga juunikommunistid natsionaliseerisid tema ettevõtte.
Jõudes Via Balticalt sinna, kus asub Lubjaahjumäel automuuseum ja vaja keerata vasakule Jaagupi alevisse sissesõiduks, sai mainitud kaassõitjatele, et selle omaniku nimi Kall Esineb ka paljudel Petserimaa ajaloo lehekülgedel. Samas on sobiv lisada, et paremat kätt on võssa kasvanud üks paekivist hoone, mis on Petseri Gümnaasiumi õpilase Lembit Tirruli abikaasa Hilja (sünd. Kalmet) ja ka allakirjutanu sünnikodu.
Alevis möödusime Pärnu maantee majadest 6 ja 25, kus tegi aastaid apteekritööd Petseris 1894. aastal sündinud Rudolf Näks. Tema ametikäik Jaagupi kihelkonnas algas enne sõda Kergus, kus omakorda sündis 1870. aastal Petserimaa preestri ja valgustaja Karl Ustavi abikaasa Pauline (Tema ema Frederike Niedenbergeri hauda Kergu luteriusu kalmistul hooldab Petseri eesti keskkooli endise direktori Lia Ustav-Talalajeva venna Jüri Ustavi poeg Aivar).
Jaagupi keskkooli 10. lennu (1965) kümmekond kabedamat õpilast ja nende sõpra kohtusid kell 12.30 kohalikus bussijaamas ning võtsid kursi koguni viie sõiduautoga juubelihõngulisse nüüdse põhikooli majja. See sai valmis täpselt 65 aastat tagasi ja on üht nägu Petserimaa Meremäe endise keskkooli haridustempliga.
Vahemärkuseks, et koolimajast üle tänava paikneb raamatukogu, kus käis kohalike raamatusõpradega 2017. aasta hingedepäeval kohtumas Petserimaa luuletaja ja kirjanik Ilmar Vananurm.
Tagasi juubilari juurde. Meid võtsid vastu kinnised paraaduksed, aga see ei takistanud samas juba 1961. aasta kevadel tehtud 7. klassi lõpupildi „korduse“ tegemist.
Köstrimäel asuv kooli mälestuskivi, kus pole mõnda aega ajaloomälu pärli keegi külastanud ja vajas „loodusliku kultuurkihi allt“ puhastamist. Foto: Anne Räppo
Suundusime siis kooli parki. Püüdsime otsida oma 1965. aastal istutatud tamme, aga pole kindlad, et selle oma kooli pühast hiiest leidsime. Liikusime Köstrimäele oma kooli mälestuskivi juurde, kus süütasime petserlaste soovil küünla nendepoolse linditeksti ja Petseri maakonna laualipuga. Siia tõrvatilk meepotti. Tundus, et mõnda aega pole meie ajaloomälu pärli keegi külastanud, sest see oli mattunud paksu „loodusliku kultuurkihi alla“. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Veerand tundi rabasid nobedamad käed teha ja siis sobis seal aastaarvude 1680–1980 läheduses isegi pilti teha.
Teise küünla omapoolse lindiga panime ise meie kooli tuntuima õpilase, ilmastikuteadlasest Tartu Ülikooli professori Kaarel Kirde sajandaks sünnipäevaks 1992. aastal püstitatud sepistuulelipu jalamile (see taies läbis vilistlase Mait Lehtsalu eestvedamisel hiljuti värskenduskuuri, mille eest talle tänusõnad).
Panime tähele kahtlast liikumist oma kolmekorruselise koolihoone tagauste juures ja astusime sisse. Minu siinsest koolmeistripõlvest tuttav õpetaja Anne Alus võttis meid südamlikult vastu ja andsime tema kätte edasitoimetamiseks juubilarkoolile petserimaalaste kingitusena nende maakonna laualipu (samasuguse sai ka kohalik kirik), Ilmar Vananurme ajaloolise romaani „Petserimaa taevahelinad“ ning „Petserimaa elulooraamatu“, kus kümmekonnas biograafias sidemed ka Pärnu-Jaagupiga (üks elulooraamat liikus samal kombel ka vallaametnikule Tarvi Tasasele ja tema kaudu Põhja-Pärnumaa valla ühele raamatukogule).
„Petserimaa elulooraamat“, koostaja Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Uue koolimajaga samal tänavajoonel on ka 1901. ja 1913. aastal valminud ühe- ning kahekorruseline kihelkonnakooli juugendlik palkmaja, mida arhitektuuriajaloolane Oliver Orro on kiitnud heas ehituslikus seisundis oleva ainsa omaaegse kihelkonnakooli maja näidisena kogu Eestis. Seal on õppinud ja õpetanud varem siin mainitud Hilja Kalmet-Tirrul.
Kõnealuses koolimajas on pärast seda laulmisõpetajana töötanud Uduvere õigeusu kiriku preester Juhan Vaher, kelle ametitee viis hiljem Petseris setode Varvara kirikusse.
Kavandatud sõidu Ertsma küla lähistele, kus alles 27. veebruaril tähistas Kaitseliidu Korve malevkond koos meie põhikooli õpilastega metsavendade punkrilahingu 76. aastapäeva, jätsime ära. Aga petserimaalaste lindiga küünla viis sinna samal päeval pärast kirikukontserti kaasõpilane Lauri. Selles traagilises lahingus langes Relvastatud Võitluse Liidu Pärnumaa juht, petserlane Viktor Rumjantsev (1921–1949). Tema „Metsavendade laulu“oleme mälestuskivi juures mitmel korral kuulanud.
Kultuurilooline matk viis meid Jaagupis Männi tee 9 majani, kus on keskkooli vilistlaste Mart Möldri ja Helle Arteli kodu. See asub ajaloolises paigas, kus hiljemalt 1680. aastal asus Jaagupi kirikumõisa rehi ja töötas soomlasest kösterkoolmeistriga köstrikool.
Järgnes sõit Jaagupi surnuaeda Vabadussamba juurde, kus süütasime petserlaste soovil leinalindiga küünla Petserimaa vabastamisel langenud viie jaaguplase mälestuseks. Jaan Krossi poolt „Michelsoni immatrikuleerimises“ kuulsaks kirjutatud Eestimaa tsiviilkuberneri Georg Friedrich Grotenhielmi perekonna hauakabeli naabruses on „Jaagupi panteonil“ kuulsate kohalike haridus- ja kultuuritegelaste hauad,sealhulgas Venemaa sotsioloogiateaduse rajaja Paul Lilienfeld-Toali vanemate sepisaiaga ümbritsetud Halinga mõisnike matusepaik.
Küünlad said süüdatud oma kooli eestiaegsete nimekate õpilaste Hermann Lusika ja Jaan Reimandi ning kooli direktorite Juta Kubja ja Endel Kärneri ning oma klassikaaslaste Ene, Epu ja Valevi haual.
Suundumisel Uduvere kalmistule möödusime hiiepärnast Riinu, kus 11. juunil 2016 toimus Flora kammerkoori osavõtul loitsuga vabaõhuteenistus Petserimaa ja Eesti Ingerimaa Eestiga taasühendamise toetuseks. Uduvere kalmistul süütasime küünla klassikaaslaste Linda ja Peetri haual. See kalmistu on seotud Uduvere õigeusu kirikuga, kus on teeninud Petserimaa juurtega mitu Bezanitski perekonnanimega preestrit, kusjuures neist Boris Bezanitski läks 1932. aastal Petserimaale Pankjavitsa kogudust teenima ja omakorda tuli teda Uduverre asendama sama maakonna tulevane Obinitsa preester Vilemon Talomees. Uduveres teenis juba eespool mainitud Jaan Vaher ja koos Värska preestri Andreas Põlluga Eesti õigeusu kiriku sidemete taastaja Konstantinoopoli patriarhiaadiga, Petseri Vaimuliku Seminari kasvandik ja hiljem ka Tallinna Issanda muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirss. Õigeusulise hariduskorralduse algaastail 1859–61on Uduveres köster-kooliõpetajana töötanud petserlane Ivan Muraveiski.
Tühi kott ei seisa püsti. Ütlesime tere juba tuttaval Lubjaahjumäel Uduvere patrioodile, loitsuürituse korraldajale Arvo Tomsonile automuuseumis ja Kinnitasime pisut keha Halinga Restoranis ning tõttasime siis Jaagupi jumalakotta, mis meenutas mõnd uusärkamisaegset kirikuüritust, kus polnud kohta istumiseks ega astumiseks. Meie esitrompetist Priit Aimla mängis imelises biano toonis hümni ja rahvas laulis kaasa. Jumalasõna jagas tihti kohalikel rahvuslikel üritustel tasemel esinenud kirikuõpetaja Kristiina Jõgi. Kuulasime hardumusega õpilaste ja vilistlaste kontserti.
Sain Forseliuse Seltsilt Madis Linnamägi isikus ja kahelt petserimaalaselt ülesande tervitada Pärnu-Jaagupi kooli kui üht rootsiaegsete koolide liikumise algatajat väärika aastapäeva puhul, aga kirikus lükkus see hilja peale ja mõneminutiline sõnum ütlemata jäigi. Olgu see öeldud siin:
„Kallid siinolijad! Lubage teid tervitada ja õnnitleda Forseliuse Seltsi ning petserimaalaste Jaan Külaviiru ja Undina Matteuse poolt meie kooli 345. aastapäeva puhul! Kummardus Rootsi kuningale Karl XI-le, Jaagupi omaaegsele kirikuõpetajale ning soomlasest köstrile, kes olid seotud meie hariduslooliste sündmustega 17. sajandil! Jaagupi kunagine koolimaja asus seal, kus on meie keskkooli vilistlaste Mart Möldri ja Helle Arteli kodu Männi tee 9. Seal oli minevikus Jaagupi kirikumõisa rehi ja seal töötaski meie köstrikool kolm ja pool sajandit tagasi. Aitäh kuulamast!“.