XII Noorte Laulu- ja Tantsupidu Tallinna lauluväljaku laulukaare all. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Esmaspäeval, 17. märtsil andis Tõnis Lukas (Isamaa) riigikogule üle laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu, mis sarnaneb 2005. aastal Läti seimis ja 2007. aastal Leedu seimis vastuvõetud seadustega.
Tõnis Lukase koostatud seaduseelnõu ja seletuskirja vormistamisel olid abiks Kalle Liebert ja Viljar Voog.
Seletuskirja alguses juhitakse tähelepanu, et Eesti Laulu- ja tantsupeo traditsioon on järjepideva eestikeelse haridussüsteemi kõrval üks pikaajalisemaid eesti rahvusliku identiteedi kandjaid. See tugineb pikaajalisele üldlaulupidude ja sellega liidetud tantsupidude traditsioonile, mis omakorda on saanud toitu eestlaste laulutraditsiooni erinevatest allikatest, näiteks vaimulikest lauludest, regilaulust jm ning paikkondlikust pärimustantsust, kui olnud inspiratsiooniks omalt poolt ka Eestis laialdase muusika- ja tantsuhariduse kandepinna tekkimisel. Muusika ja liikumisega tegelemine on tasakaalus isiksuse kujunemise ja arengu olulisteks soodustajateks. Laulu- ja tantsupidude liikumine ühendab kogu rahva. See kõik kokku moodustab suure osa eesti rahva loost, eestluse elujõust, mida tuleb hoida ja edasi luua.
Eesti laulu- ja tantsupidu on koos Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidudega valitud UNESCO otsusega 7. novembrist 2003 inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Seoses ühise kandeavalduse koostamisega on Eesti, Läti ja Leedu esindajad teinud tihedat koostööd. Moodustatud Balti koostöökogu on regulaarselt kohtunud ja külastanud teineteise laulu- ja tantsupidusid, jälginud traditsiooni arengut kolmes riigis. Regulaarselt on toimunud laulu- ja tantsupeo ühiskonverentsid. Omal ajal esitatud kandideerimistaotlusele vastavalt on Eestis traditsiooni püsimise ja ajakohastamise eest vastutajateks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA), Eesti Kooriühing (EKÜ) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).
1998. aastal loodud ELT SA igapäevane eesmärk on traditsiooni elavana hoida ja edasi kanda. Lähtudes laulu- ja tantsupeo traditsioonist, mis on kujunenud rohkem kui 150 aasta jooksul, korraldab ELT SA üldlaulu- ja tantsupidusid ning noorte laulu- ja tantsupidusid kümne aasta jooksul neljal korral. Iga laulu- ja tantsupidu on ainulaadne kunstiline tervik, mis luuakse ligikaudu kolme aasta jooksul. ELT SA kannab organisatsioonina edasi ainulaadset aastakümnete pikkust kogemust, mis tagab laulu- ja tantsupidude professionaalse ja protsessipõhise korraldamise mõtestatud, arusaadava ja kindla tegevuskava alusel, hoides nad vabana erakonnapoliitikast ja kommertslikkusest.
EKÜ on 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liidu õigusjärglane. Ta taastati 1993. aastal. EKÜ tegevuse eesmärgiks on ühendada lauljaid ja muusikuid eesti koori- ja puhkpillimuusika edendamiseks ning rahvusliku ühistunde kasvatamiseks, rahvusvaheliste suhete laiendamiseks ning süvendamiseks.
1988. aastal asutatud ERRS tegutseb selle nimel, et rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonnad oleks Eestis hoitud, hinnatud ja elujõulised ka paljude aastate pärast. Rahvatantsu ja rahvamuusika väärtustamine, traditsioonide edasi kandmine ja ajaga kaasas käimine algab inimestest, kes on ühiskonnas hästi nähtavad ka laulu- ja tantsupidude vahelistel aegadel.
ERRS-i eesmärk on olla valdkonna kompetentsikeskus, mis tagab valdkonnale vajalike teadmiste kogumise ja vahendamise ning oskuste arendamise. Selleks kogub selts rahvatantsu ja rahvamuusika alast informatsiooni ning edastab seda kõikidele osapooltele. Selleks, et valdkondi laiemalt ühiskonnas tutvustada, tegeleb selts ajaloo jäädvustamisega.
Läti Vabariigi Seim võttis laulu- ja tantsupeoseaduse vastu 2005. aastal ja see sätestab, et laulu- ja tantsupeol saavad osaleda koorid, tantsurühmad, folkloori- ja rahvamuusikaansamblid, puhkpilliorkestrid, rakenduskunstistuudiod, harrastusteatrid jt. Osalejate koosseis ehk see, kes peole pääseb, määratakse ülevaatuste tulemuste põhjal. Seaduse eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmine, arendamine ja järeltulevatele põlvedele edasiandmine. Seaduse ülesanne on: tagada laulu- ja tantsupeo kui pideva ning tsükliliselt kulmineeruva protsessi toimumine; tagada laulu- ja tantsupidu ettevalmistava protsessi edukas läbiviimine; määrata kindlaks riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused. Sätestatakse, et Laulu- ja tantsupidu on läti kultuuri unikaalne traditsioon ja läti rahvusliku identiteedi lahutamatu osa.
Leedu Vabariigi Laulupidude seaduse võttis Leedu Seim vastu 2007. aastal. Seadus kindlustab laulupidude traditsiooni kaitset riigi poolt, perioodilisust, jätkumist ja arendamist, reglementeerib laulupidude ettevalmistamise ja juhtimise korra, määratleb riigi ja omavalitsuste institutsioonide vastutuse ning pädevuse ja määrab kindlaks finantseerimise põhimõtted. Seaduses kirjeldatakse laulupidude toimumise õiguslikke aluseid. Laulupidude traditsiooni säilitamist ja järjepidevust reglementeerib Leedu Vabariigi Põhiseadus, Leedu Vabariigi laulupidude seadus, Leedu Vabariigi kultuurikeskuste seadus, UNESCO kultuuripärandi kaitse konventsioon, muud seadused ja õigusaktid.
Nii Läti kui ka Leedu vastavates seadustes on küllaltki detailselt kirjeldatud riiklikud ja ametkondlikud mehhanismid ning riiklikud programmid ja nende ellu viimiseks moodustatud riiklikud täidesaatvad kogud ning nende moodustamise kord. Kuna mõlemad riigid on oma seadused kehtestanud võrdlemisi varsti pärast meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni UNESCO pärandinimekirja kandmist, siis saame võtta arvesse nende vastavat pikaajalist kogemust. Käesolev seaduseelnõu ei ole nii riigikeskne kui meie partnerriikides ning usaldab traditsiooni hoidmise enam rahvaalgatusele.
Seadus on välja töötatud tuginedes pidudel osalejate seisukohtadele ja arvestades laulu- ja tantsupeo traditsiooni kandvate organisatsioonide esindajate arvamusi. Seaduse esimeses peatükis on kirjeldatud nii seaduse kui ka laulu- ja tantsupidude eesmärgid ning staatus. Seaduse eesmärgiks on laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmine, arendamine ja järeltulevatele põlvedele edasiandmine. Laulu- ja tantsupidude eesmärk on eesti koori-, orkestri-, rahvamuusika ja rahvatantsu ning võimlemisrühmade traditsiooni hoidmine ning areng. See traditsioon on eesti kultuurilise ja paikkondliku identiteedi lahutamatu osa ja sellisena kestes eeldus eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade.
Käesolevat seadust kohaldatakse üldlaulu- ja tantsupeole, noorte laulu- ja tantsupeole ning traditsiooni osaks olevatele paikkondlikele ja valdkondlikele laulu- ja tantsupäevadele. Seadust ei kohaldata uustekkelistele sündmustele (näiteks Punklaulupidu, Pop-laulupidu vms algatused). Sätestatakse ka põhimõte, et laulu-ja tantsupidu ei ole päevapoliitiliste küsimuste, vaidluste ega ühiskonda lõhestavate sõnumite esitluskoht.
Laulu- ja tantsupeotraditsiooni elujõulisuse eest vastutab Vabariigi Valitsus. Traditsiooni hoidmiseks väärtustatakse laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide juhtide (koori- ja orkestrijuhid, rahvatantsu- ja võimlemisrühmade juhid) ettevalmistust ja elukutset igakülgselt, tellides kõrg- ja kutseõppeasutustelt vastavaid õppekohti ja makstes neile osalist riiklikku palgatoetust. Erilist tähelepanu pööratakse tööle laste ja noortega. Selleks luuakse koolide õppekavades õpilastele võimalus koorilaulu ja rahvatantsuga tegelemiseks.
Peod on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele.
Repertuaar lähtub kunstilisest kaalutlusest, eesti koori-, orkestri-, rahvamuusika ning rahvatantsu ja võimlemisrühmade traditsiooni hoidmise ja arendamise ning eesti rahvusliku ja kultuurilise identiteedi edasikandmise vajadusest.
Repertuaari valikul lähtutakse põhimõttest, et oluline osa repertuaarist kuulub eesti koori-, orkestrimuusika klassikasse ja tugineb eesti rahvatantsu seadetele ja seeläbi ka pärimustantsule.
Üldlaulupeod toimuvad Tallinna Lauluväljakul. Üldtantsupeod toimuvad Tallinna Kalevi Keskstaadionil. Mõlema toimumiskoha korrashoiu ja arendamise eest vastutab Tallinna Linnavalitsus. Eesmärgiks on Tallinna Lauluväljaku ja selle ümbruse arendamine nii, et seal oleks ka edaspidi võimalik pidada ja paindlikult teenindada üldlaulupidusid. Tegemist on rahvuslikuks pühamuks kujunenud alaga, mille funktsionaalsuse säilitamiseks tuleb edaspidi vajadusel kasutada ka riigi eriplaneeringut.
Riigieelarvest rahastatakse rakendusüksuse (ELT SA) ning koorimuusika (EKÜ), rahvatantsu ja rahvamuusika (ERRS) valdkondade katusorganisatsioonide kulud. Seadus sätestab, et pidude vahelisel ajal iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid ei tohi olla väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest.
Laulu- ja tantsupidudele osalema kandideerivate kollektiivide ettevalmistusprotsessi eest vastutavate koori- ja tantsujuhtide täiendav tasustamise ministri kehtestatud korras toimub riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu. Ministeerium planeerib laulu- ja tantsupidude protsessi riikliku toetamise vähemalt kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ette.
Seaduses määratletakse ka maakondlike, piirkondlike ja valdkondlike laulu- ja tantsupäevade staatus ja korraldamise põhimõtted.
Seaduse rakendussätetes käsitletakse valitsusasutuste koostööd ja Eesti Rahvusringhäälingu kohustusi pidude kajastamisel ja materjalide salvestamisel.
Seaduse mõjuks on rahvusliku identiteedi püsimiseks olulise laulu- ja tantsupidude traditsiooni kindlustamine ja seega kestmine üle aegade. Antakse kindlustunne pidude ettevalmistamisega seotud kollektiivijuhtidele, et nende tööd väärtustatakse. Luuakse alus traditsiooni säilimiseks pannes rõhku järjepidevuseks olulisele tööle laste ja noortega.
Käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Seadus peaks jõustuma 2026. aasta 1. jaanuaril.