Fotod
Konkursi võitja Chätlyn Parts oma auhinnaga, milleks on Lydia Koidula pastell-portreemaali autorikoopia (autor Vello Paluoja). Foto: Ants Liigus
Urmas Saard
Lõppeva nädala laupäeval, 15. märtsil, toimus Pärnus asuvas Koidula muuseumis Lydia Koidula pärandi väärtustamiseks ellu kutsutud üleriigilise täiskasvanute Koidula luulekonkursi finaalvõistlus, mille võitjaks valis auväärne žürii Sindi gümnaasiumi õpetaja ja Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna juhi Chätlyn Partsi.
Kaisa Hartwich, Chätlyn Parts, Eneli Arusaar, Marko Nuut. Foto: Heidi Vellend
Chätlyn (25) ei tulnud võistlustulle üksinda. Ta kutsus endaga liituma seltsi Sindi osakonna kõiki liikmeid. Üleskutsele vastasid Sindi gümnaasiumi vilistlased Kaisa Hartwich ja Marko Nuut ning algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Ka Chätlyn on sama kooli vilistlane. Ühtlasi on kõik kolm õpetaja Eneli näiterühma õpilased. Chätlyn liitus oma ema soovitusel näiterühmaga kolmandas klassis. Sealt alates algasid hääle harjutused ja muud vajalike oskuste omandamised, mis ülitarvilikud parimate etteastete tegemiseks. Nii on Chätlyn käinud eelnevalt kuni laupäevase võiduni väga pika teekonna. “Kõigepealt tänan avalikult Eneli Arusaart tänu kellele ma olen nii kaugele jõudnud,” Lausus Chätlyn esimese asjana pärast võidu teatavaks saamist.
Eneli Arusaar üleriigilisel täiskasvanute Koidula luulekonkursil. Foto: Ants Liigus
„Oli suur au osaleda Koidula luulekonkursil. Koidula on ju Eestimaa süda ja kui me temast ei räägi, tema luuletusi ei loe ega esita, siis ei jää Eestist midagi alles. Kui poleks olnud Koidulat, ei pruugiks me täna vabas riigis elada,” lasi Chätlyn mõtetel voolata nõnda nagu teda maast madalast on koolis õpetatud mõistma. „Konkursil kandsin ette Koidula luulekogust luuletuse “Tulge! (Mälestuseks!)”, mille peamine mõte minu jaoks on see, et inimene üksi ei tee siin ilmas midagi ära, ainult kõik koos me suudame Eestit hoida. Oma riigi hoidmiseks ei piisa ainult sõdimisest, vaid tuleb lugeda ka luuletusi,” jätkas ta selgitamist samas vaimus. Teiseks valisin Doris Kareva „Kohtumine”.
Üleriigilisel täiskasvanute Koidula luulekonkursil. Tagareas žürii liikmed Maria Lee Liivak, Kaupo Meiel ja Karl Martin Sinijärv. Foto: Ants Liigus
„Luulemetoodika ise on meeletult keeruline. Konkursil rõhutati, et inimene peab aru saama luuletuse igast sõnast ja selle mõttest. Paus tuleb teha siis, kui mõte saab läbi, mitte luulerida. Lisaks öeldi, et luuletus on peas sel juhul, kui inimene suudab selle ühe hingetõmbega ette kanda. Minul olid kõik need nüansid paigas. Ma teadsin täpselt, mida publikule öelda tahan. Ei ole olemas ühtset metoodikat, mille järgi luulet lugeda, vaid igal ühel on oma meetod,” paotas Chätlyn veidike ka konkursiks valmistumise köögiust. „Ma olen ülimalt tänulik, et sääraseid konkursse korraldatakse ka täiskasvanutele, mitte ainult kooliõpilastele. Järgmisel aastal osalen kindlasti veel, sest see on äge! Elagu Eesti ja elagu meie sinimustvalge Koidula!”
Chätlyn Parts üleriigilise täiskasvanute Koidula luulekonkursi finaalis. Foto: Ants Liigus
2019. aasta jõulukuul pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna. Nauditavat etlemist õpetas võitjale tookordki õpetaja Eneli Arusaar. Seda teades palusin õpetajal meenutada teisigi sarnaste konkursside nimetamisväärseid tulemusi.
„Tead, see kõik on nii põnev. Mul käis aastaid näiteringis õpilane Kadri Jaakson. Temaga tuli esimene võit. Alles eile meenutasin. Seejärel tuli neid mitmeid, aga huvitav on see, et kõik nad on aastaid näiteringis käinud,” vastas Eneli. „Braianiga oleme mitu võitu ära toonud. Kunagi kirjutasid loo meist. Siis ta oli mul pisike. Seejärel jälle Braian Kulp, kui ta juba suurem oli. Braianiga oleme veelgi võitnud. „Ema süda” oli, mis hingepuudutuse preemia tõi kunagi Aet Maateelt. Seda kõike on olnud palju. Issand, mu hing heliseb. Vaata fotot!”
Kaupo Meiel. Foto: Ants Liigus
Väikese mõttepausi järel jätkas Eneli: „Taavi-Toomas Tärk on ka võitnud. Mul neid nii palju. Pean täitsa meenutama kõike. Käin ju aastakümneid konkurssidel. Nii luule kui jutuvestjate konkurssidel. Võitsime mingi koha Taavi-Toomasega aastal 2014. Ta kinkis mulle pühendusega oma raamatu, mille sai Koidula luulekonkursilt. Luges siis „Sind surmani”, teist luuletust ma enam ei mäletagi. Neid hingehetki on olnud ikka lausa kuhjaga. „Sind surmani” lugesime Taavikesega ka õpilaskonverentsidel. Praegu on ta isa ja alati kallistame kohtumisel. Terminaator on mu üks lemmikbändidest. Ta oskas sellegi, „Sind surmani”, sinna lisada. Isver. Hingepisarad.”
Karl Martin Sinijärv. Foto: Ants Liigus
Ja mälestused kerivad üha rohkem lahti: „Sten Eric Hanseniga oleme jutuvestjate konkursi võitnud. Lood olid Sindist. Oh ma ei mäletagi kõiki fakte.”
Taas üürike mõttepaus ja seejärel tagasihoidlik juhatus kirja panejale: „Aga lugu kirjuta ikka Cätust. Mina lihtsalt abimees. Mina lihtsalt õpetan sõna hellalt hoidma ja kasutama. Tekstid ju minu lemmikud. Koidulaga oleme näteringis palju tegelenud.”
Veel väike mõtteline põige Enelilt: „Miks ma pole kõike enda jaoks talletanud. Tegelikult tahaks selle enda jaoks kokku panna, et vanas eas hää sellega hinge toita.”
Märgid. Foto: Ants Liigus
Elmar Trink. Foto: Ants Liigus
Koidula muuseumi direktor Elmar Trink ütles, et konkursi korraldajate eesmärgiks on olnud eesti luule populariseerimine ning täiskasvanute luule- ja etlushuvi innustamine kogu riigis. „Ettevõtmisega soovitakse arendada luule ettekandmise kunsti viljelemist ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise etluskonkursina.”
Üleriigilisel täiskasvanute Koidula luulekonkursil osalenud. Foto: Ants Liigus
Konkursist osavõtjad pidid soovitatavalt jääma seitsme minuti piiresse. Esitati kaks luuletust, millest üks pidi kindlasti olema Lydia Koidula ja teine esitaja enda vabalt valitud eesti autori avaldatud looming. Finaalis hindas esinemisi professionaalidest koosnev žürii: Maria Lee Liivak, Kaupo Meiel ja Karl Martin Sinijärv. Konkursi võitja auhind on Lydia Koidula pastell-portreemaali autorikoopia (autor Vello Paluoja), lisaks eriauhinnad. Konkursi korraldajad olid Koidula muuseum ja Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing ning patrooniks on poetess Doris Kareva.
Samal teemaal:
Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida