Arsti nõuanne
Dr Raave-Sepp: „Olulised mineraalained organismi vastupanuvõime tugevdamiseks on näiteks raud, tsink, seleen ja vitamiinidest D, A, E, B12, B9, C.” Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tervisekontroll ja ennetus on võtmetähtsusega mitmete sagedaste tervisemurede ja haiguste puhul, mis mõjutavad Eesti elanikkonda. SYNLAB Eesti laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa sõnul aitavad regulaarne tervisekontroll ja teadlik elustiil vähendada haigestumiste riski ning avastada tõsiseid haigusi varajases staadiumis, mis omakorda aitab pikendada tervena elatud aastaid.
“Tervis sõltub suuresti meie elustiilist, kuid olulist rolli mängivad ka geneetika, keskkond ja psühholoogilised tegurid. Isegi kui märgatavaid sümptomeid pole, võib organismis esineda muutusi, mis võivad viidata terviseprobleemidele. Seetõttu on oluline oma tervisenäitajaid regulaarselt kontrollida ja vajadusel ennetavaid samme astuda,” lausus dr Raave Sepp.
→ Anneli Raave-Sep
Külmetus- ja viirushaiguseid aitab vältida tugev immuunsüsteem
Immuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi sattunud haigustekitajaid – baktereid, viiruseid ja nende toksiine, parasiite ja seeni. “Tugeva immuunsüsteemiga inimese vastupanuvõime viirustele ja bakteritele on hea, haigestutakse harva ja põetakse kergemini,” lausus arst. Kuid kiire elutempo, liigne stress, vähene uni ja ebatervislikud eluviisid võivad organismi vastupanuvõimet nõrgestada.
Immuunsüsteemi aitavad tugevana hoida pikaajalised kasulikud harjumused, nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu säilitamine ja mittesuitsetamine. “Vereanalüüsid on üks võimalus teada saada, kas organismis on tagatud immuunsüsteemi toetamiseks vajalike mineraalide ja vitamiinide piisava sisaldus. Olulised mineraalained organismi vastupanuvõime tugevdamiseks on näiteks raud, tsink, seleen ja vitamiinidest D, A, E, B12, B9, C,” tõi dr Raave-Sepp välja. “Loomulikult mängivad immuunsüsteemi toimimises olulist roll inimese vanus, pärilikkus ja varasemalt läbipõetud haigused. Analüüse, mis aitavad anda immuunsüsteemi seisundile hinnangut, võiks teha paari aasta järel,” lausus arst.
Südame- ja veresoonkonnahaigused on nr 1 surmapõhjus Eestis
Kuigi Eesti inimeste kolesteroolide tasemed on viimaste aastatega pisut paranenud, on südame- ja veresoonkonnahaigused Tervise Arengu Instituudi andmetel endiselt kõige sagedasem surmapõhjus Eestis. “Kõrge LDL- ehk nn “halva”-kolesterooli tase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, ülekaal ja/või rasvumine, vähene liikumine, suitsetamine ja diabeet on olulised südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid,” nentis dr Raave-Sepp
Arsti sõnul ei anna kõrge LDL-kolesterooli tase ühtegi ettehoiatavat sümptomit ning just sel põhjusel nimetatakse seda vaikseks tapjaks – tihtilugu on esmane märguanne kõrgest LDL-kolesteroolist infarkt või insult.
Lisaks tasub südame- ja veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks kontrollida lipoproteiin (a), mis on iseseisev südamehaiguste riskifaktor soodustades ateroskleroosi ja trombide teket. “Lipoproteiin (a) tase on geneetiliselt määratud ja seda ei mõjuta eluviis ega kolesterooliravimid, mistõttu kõrge sisalduse korral keskendub südamehaiguste ennetus teiste riskitegurite mõju vähendamisele. Kuna kõrge lipoproteiin (a) sisaldus tõstab südameinfarkti ja insuldi tekke riski, on soovitatav seda kõigil täiskasvanutel sisalduse teada saamiseks vähemalt korra elus mõõta. Väga oluline on see neil inimestel, kelle vanematel on südamehaigus avaldunud noormas eas,” selgitas SYNLABi laboriarst.
Vere kolesteroolide sisaldust tasub arsti sõnul kontrollida ja regulaarselt jälgida alates 20. eluaastast. Kõik täiskasvanud peaksid teadama oma kolesteroolide väärtusi ja eelkõige just LDL-kolesterooli taset. “Regulaarse kontrolli sagedus sõltub analüüside tulemustest ja riskiteguritest. Vähemalt kord aastas peaksid seda tegema riskigruppi kuuluvad kaasnevate haigustega, näiteks diabeedi, kõrge vererõhu, südamehaiguste või metaboolse sündroomiga inimesed,” tõi dr Raave-Sepp välja.
Pahaloomuliste vähkkasvajate riski saab hinnata geeniuuringuga
Eestis haigestub 75. eluaastaks vähki iga kolmas mees ja neljas naine. Levinud vähivormide, näiteks emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi ennetamiseks ning varajaseks tuvastamiseks on Eestis riiklikud sõeluuringud, mis aitavad vähisurmasid vähendada. Ka melanoom on oluline sagenev probleem, mille mõju saab parema ennetuse ja õigeaegse avastamisega vähendada.
“Tõsine terviseprobleem Eestis on jämesoolevähk, mille esinemissagedus on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2000. aastal haigestus soolevähki 680 inimest, siis viimastel aastatel haigestub soolevähki igal aastal peaaegu 1000 inimest,” nentis dr Raave-Sepp. Soolevähi puhul ei ole haigel varajases staadiumis märgatavaid sümptomeid ja seetõttu diagnoositakse Eestis iga viies jämesoolevähi juhtum juba kaugsiiretega ehk liiga hilja. „Varakult avastatud soolevähk on aga väga hästi ravitav – tõenäosus, et patsient saab täiesti terveks, on koguni 95%,“ rõhutas dr Raave-Sepp lisades, et jämesoolevähki on uuringute abil väga lihtne avastada. Arst soovitas regulaarselt teha näiteks peitveretesti, mis on kättesaadav kõigile kas perearsti või SYNLABi kaudu.
“Vähi varajase avastamise üheks eelduseks on teada ka oma geneetilisi riske. Teatud vähkide geneetilise riski hindamine on midagi, mida saame soovitada laborisse pöörduvatele inimestele, kelle lähisugulastel on vähkkasvajad esinenud või kes soovivad pärilikku eelsoodumust teada. Kõrge riski tulemus saab olla tõuge oma elustiili ja tervisekäitumise muutmiseks, kuid ka madala riski korral on terviseteadlik elustiil kauem tervena elatud aastate aluseks,” võttis dr Raave-Sepp eelneva kokku.