Talv 2025. aasta jaanuari keskpaigas Pärnumaal. Foto: Mari Suurväli
18. jaanuaril 1940 teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C.
Sündinud oli uus rekord! Lehtedes kirjutati tol ajal ka 50-kraadistest miinustemperatuuridest, ent nende teadete õigsuse vaidlustas oma kommentaaris ülikooli meteoroloogia observatooriumi inspektor Aarne Kärsna, kes arvas, et ülimadalad näidud olid mõõdetud lumepinnalt, mitte nn inglise onnidest 2 meetri kõrgusel, nagu eeskirjad ette näevad.
Loe samuti, mida kirjutab Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Ain Kallis Eesti kõige kuulsamast ilmarekordist tänases Keskkonnaagentuuri blogipostituses.
„Öösel oli taas lumi maha sadanud, ent hommikul keeras uuesti sulale ja solki ning löga sai endisest veelgi rohkem.“ – nii kirjeldab Andrus Kivirähk oma „Rehepapis“ tüüpilist Eesti ilma viimasel ametlikul sügiskuul, novembris.
Tänavu iseloomustab selline pilt ilma ka tõnisepäeva, talve keskpaiga ümber! Raske uskuda, et 85 aastat tagasi kuulutasid päevalehed: „ Ilmataat läks hulluks!“, „Petseris ja Võrus kõneldakse 50-kraadilisest külmast“, „100 kaluril ninad-kõrvad külmanud“.
Lausa legendaarseks on saanud uudis, et Petseri jaamas külmunud ära vagunitäis viina (ilmselt oli lahja…). Ja et linnud langenud lennult surnutena maha. (Sealsel politseiplatsil olevat tõesti pesakondade kaupa leitud külmunud vareseid ning põldpüüsid). „Ka käinud palju inimesi arstide juures abi saamas külmunud kõrvade, nina või teiste kehaosade vastu. Üks poiss saanud raskeid külmamisvigastusi”. Pärnu lahel olevat sajal kaluril ninad, kõrvad ja sõrmed korralikult ära külmanud!
Kuhu jääb siis Jõgeva Eesti ametliku pakaserekordiga -43,5 kraadi? 18. jaanuaril 1940 teatas ju Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi.
2010. aastal ilmunud brošüüris „Külmalinn Jõgeva” arvas meie kohalik kolleeg Helle-Mare Raudsepp, et kuna ilmajaam, kus kõva pakasenäit registreeriti, polnud tollal riiklik, s.o ametlik meteojaam, vaid allus Jõgeva Sordikasvandusele, ei jõudnud seepärast nood mõõtmisandmed kohe päevalehtedesse, vaid nädalaid hiljem. Muide, vaatlustabelis oli 17. jaanuari kohal kirjas koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati siiski maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Rekordiks piisas.
Lehtedes kirjutati ka 50-kraadistest miinustemperatuuridest, ent nende teadete õigsuse vaidlustas oma kommentaaris ülikooli meteoroloogia observatooriumi inspektor Aarne Kärsna, kes arvas, et ülimadalad näidud olid mõõdetud lumepinnalt, mitte nn inglise onnidest 2 meetri kõrgusel, nagu eeskirjad ette näevad. Meteoroloog: „Kohtades, kus maapind on vähese lumega kaetud, võib tekkida öösel erakordselt tugev kiirgamine, mille tulemusena termomeetrid, mis asuvad maapinnast vaid 0,5 –1 meetri kõrgusel, võivad näidata madalamaid temperatuure. Käesoleval korral, kus erinevus termomeetrite vahel on olnud kuni 8 kraadi, tuleb siiski arvata, et tegemist on termomeetrite veaga“.
Mõõtmistäpsuse probleemid polnud aktuaalsed tollal mitte ainult Eestis – ka Soomest teatati -57 kraadisest pakasest (Soome ametlik rekord on aastast 1999 -51,5 ºC). Sünoptikud kurtsid, et külmalaine tuli ootamatult, sest sõjaajal teatavasti on meteoandmed salajased, vähemalt osa neist. Küll teatati lehtedes, et Moskva pole 100 aastat näinud sellist pakast (-44 kraadi).
Asi oli hull küll: Taani väinades on kolm meetrit paks jää, telefonitraadid katkesid, küttepuud hakkavad paljudel lõppema, majades külmuvad halvasti isoleeritud soojatorud (soovitatakse „leekpõletajaga” kuumutamisel ettevaatlikud olla). „Ja kõikides neis kohtades on siunatud insenere, kes pole osanud maja plaani nii koostada, et veetorud oleksid veidikesegi rohkem soojemasse kohta paigutatud. Kuid kes võis seda oodata, mis nüüd tuli!” (Sakala).
Maa Hääl: „Suure külma tõttu tõmbusid Tallinna jaama lähedal elektrijuhtmed niivõrd pingule, et selle tagajärjel üks juhtmete raudpost maapinna lähedalt murdus, vajus küljeli ja purustas juhtmed. Elektrirongid jäid seega hommikul kella 9 paiku teele. …Elektrirongid asendati seejärel aururongidega”. Veel kord Sakalast. Vaatamata kõvale pakasele püüdis osa koole tööd jätkata. Ühes Mulgimaa koolis saatis direktor „ühe oma ustavama õpetaja õpilasi koju kontrollima, miks nad pole kooli ilmunud. See uurimisretk lõppes aga sellega, et kontrollija pidi varsti tagasi tulema – külmast võetud kõrvadega!”. Jube!
Jõgeva jaama ilmavaatluste päevik jaanuarist 1940 näitab, et veel paar päeva enne rekordilist külma oli ilm sula… Ja et järgmistel päevadel hakkas pakane tasapisi taanduma.
Jõgeva jaama ilmavaatluste päevik jaanuarist 1940.
Korralik ilmavaatluste rida Eestis algab teatavasti Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi (Metobsi) asutamisega aastal 1865. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Riina Pärg noppis andmebaasist välja Eesti aastate miinimumtemperatuuri näidud kuni tänaseni (pilt 2). Osutub, et kogu meie kliimaloo vältel on väga kõva pakast (üle -35 kraadi) esinenud 20aastal (neljal aastal jutti neljakümnendate algul ja 1966−1970). Päris soe (õhutemperatuur ei laskunud kusagil alla -20 °C) oli üheksal aastal. On mille üle mõtiskleda…