Kristel Reinsalu, Sindi Laulukoori dirigent, kes on oma lauljatega alates Intsikurmust kõigil järgnevatel laulupidudel osalenud. Foto: Sandra Siil
Urmas Saard, reporter
Laupäeval, kahe nädala pärast – täpsemalt siis 17. augusti õhtupoolikul – näeb ja kuuleb Rapla Tammemäe lauluväljakul tuhandet ühendkoori suud laulmas. Toimub 33. taasiseseisvumispäevale pühendatud pika traditsiooniga Vaba Rahva Laul.
Ettevalmistused riigile olulise tähtpäeva tähistamiseks laulupeoga on käinud pea terve aasta. Viimased ettevalmistused lõpevad vahetult enne peopäeva algust, kui suursündmuse ellukutsuja ja peakorraldaja Ülo Kannisto lõpetab laululava ehituse nii nagu ta on seda teinud neljal varajasemal aastal. Tänavu siis viiendat ja arvatavalt ka viimast korda. Viimast korda mitte seepärast, et edaspidi poleks ajutisi ehitisi vaja, vaid seetõttu, et mees on otsustanud Vaba Rahva Laulu taolistele laulupidudele joone alla tõmmata ja oma tegevuse lõpetatuks lugeda. „Kahju, väga kahju…” ütlevad paljud seda teades.
Aga 15. Vaba Rahva Laul tõotab taas tulla vägevalt ning sügavalt lauljate ja kuulajate südameteni jõudvalt. Kannisto sõnul on jälle kindlalt kohal kolmik: Urmas Lattikase saateansambel, peadirigent Lauri Breede ja pidu juhtiv Veikko Täär. „Solistidena tõusevad lavale Tõnis Mägi, Silver Lumi, Annika Lumi, Sandra Nurmsalu, Merit Männiste, Märten Männiste, Renate ja Mati Nuude kuube kandev Andri Lobjakas,” nagu rõhutab Kannisto lauljate loetelus viimast nime nimetades. Ja muidugi need tuhatkond lauljat Eestimaa erinevatest maakondadest, küladest ja linnadest.
Tammemäelt üle terve Eestimaa
Ühiselt ühendkoori ja tuntud ning tunnustatud lauljatega oodatakse ka publikut laulma ammu kuuldud kauneid isamaalisi laule, mis kaiguksid eesti keeles ja meeles Tammemäelt üle terve Eestimaa. „Kostku võimsalt „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Koit“ ja teised hingematvalt kõlavad viisid ning sõnad! Laulame neid laule juba pimeda tulekul, aga tulukeste valgel,” ütleb Kannisto, kui mõtleb jälle ootusärevuses juba peatselt saabuvale laupäevasele õhtule.
Vaba Rahva Laul sai alguse Kuressaare Lossihoovis, kus pidu peeti esmakordselt 2012. aasta 20. augustil. Lisaks Kuressaarele (kokku kuuel aastal) on traditsooniks kujunenud laulupidu toimunud veel Tartus, Keilas, Põlvas, Paides, Pärnus, Haapsalus, Rakveres ja Tallinnas. Nüüd siis lisandub ka Rapla, Kannisto sünnipaik.
Raplas toimuvast peost teeb ülevaate ka Külauudiste infoveski.
Samal teemal:
