Tervise Arengu Instituudi teadusuudises öeldakse, et Eesti kooliõpilaste unevõlg on aastatega suurenenud. Samas peetakse und tervise ja heaolu mõjutajaks üha enam. Ebapiisav uni seostub nii laste kui ka noorukite füüsilise ja vaimse tervise probleemide, riskikäitumise, halva õppeedukuse ja kehvema elukvaliteediga.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal 11–15-aastaste kooliõpilaste seas tehtud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust (HBSC) selgus, et koolipäevadel magab eakohaselt piisavalt 63% noortest ning soovituslikust uneajast vähem maganud õpilasi on aastatega üha rohkem.
Kolmandik noori on koolipäevadel unevõlas
Soovitatavast uneajast vähem magavate noorte hulk on alates 2014. aastast kasvanud. Koolipäevadel on unevõlas kolmandik Eesti kooliõpilastest, tüdrukud sagedamini kui poisid. HBSC uuringust selgus, et õpilaste uneaeg varieerub suuresti koolipäevadel ja nädalavahetustel. Nädalalõppudel magab üle soovitava uneaja ligikaudu kaks kolmandikku noortest, ilmselt püüdes nii tasa teha koolipäevadel tekkinud unevõlga.
15. eluaastaks on unevaeguses pea pooled noored
Maapiirkonnas elavate laste seas on koolipäevadel unevaeguses alla kolmandiku õpilastest (27%). Linnades on ebapiisava unega noori aga rohkem – Tallinnas lausa 39% ning teistes linnapiirkondades elavate noorte seas 35%. Vanusega kasvab koolipäevadel unevaguses olevate õpilaste osatähtsus. Kui 11-aastaste seas on unevaeguses 18% ja 13-aastaste seas 34%, siis 15. eluaastaks on unevaeguses pea pooled noored (44%).
Ebapiisav uni on seotud kehvema füüsilise ja vaimse tervisega, aga ka koolieluga
Pooled halva tervise enesehinnanguga noortest olid koolipäevadel unevaeguses. Seda oli poole rohkem kui nende õpilaste seas, kes pidasid oma tervist väga heaks. Ka nende noorte seas, kes olid viimase 12 kuu jooksul kogenud depressiivseid episoode, oli ebapiisava unega poisse ja tüdrukuid rohkem (vastavalt 43% ja 49%).
Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus vähemalt 60 minutit päevas on seotud pikema uneajaga koolipäevadel. Ka HBSC uuringu tulemustest näeb, et kehaliselt aktiivsemate noorte hulgas on enam neid, kes magavad koolipäevadel piisavalt, samal ajal vähemaktiivsete hulgas on enam neid õpilasi, kes magavad koolipäevadel liiga vähe.
Vähene uneaeg on seotud ka koolieluga. Õpilased, kellele ei meeldi koolis käia ja kelle hinnanguline õppeedukus on koolis alla keskmise, magavad soovituslikust uneajast vähem (vastavalt 44% ja 43%). Samal ajal nende õpilaste hulgas, kellele meeldib koolis käia ja kelle õppeedukus on hea, on unevaeguses õpilasi vaid neljandik.
***
Artikkel põhineb HBSC uuringu raporti peatükkidel 4.4 ja 4.6
Allikas: Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.
KU päevatoimetaja