Käes on ahjukütmise hooaeg. Tänases Keskkonnaagentuuri blogipostituses heidab keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Natalija Kohv pilgu sellele, millist mõju avaldab valesti kütmine välisõhu kvaliteedile. Postituse lõpust leiab viis lihtsat sammu, mida ahju kütmisel järgida.
Inimestel on alati olnud vajadus oma kodu kütta ja süüa teha. Võimalused selleks on muutunud ning tehnoloogiad paranenud. Siiski on ka tänapäeval isegi arenenud riikides, vaatamata kasutusele võetud meetmetele, tahkete kütuste (Eestis peamiselt puidu) põletamine kodumajapidamistes üks peamisi õhusaasteallikaid. Seda eriti tahkete osakeste, süsinikmonooksiidi ja püsivate orgaaniliste ühendite eraldumise osas. Need ained avaldavad kahjulikku mõju mitte ainult keskkonnale, vaid ka inimeste tervisele, põhjustades erinevaid haigusi. Hinnanguliselt on meil Eesti majapidamistes kokku ligikaudu 400 000 ahju.
Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on mittetööstuslik põletamise sektor (millest kodumajapidamised moodustavad suurema osa) oluline püsivate orgaaniliste saasteainete allikas.
Heitmete kogused on aastatel 2000–2021 vähenenud, kuid avaldavad siiski mõju välisõhu kvaliteedile. Näiteks Tartus on viimasel kümnendil benso(a)püreeni kontsentratsioonid olnud sihtväärtuse lähedal või üle selle. Seirejaam asub elamurajoonis, kus on ülekaalus ahiküte, mis on õhusaaste põhjustaja. Alles 2022. aastal oli benso(a)püreeni kontsentratsioon oluliselt madalam, mille põhjuseks võib olla ka soojem talv.
Tuleb märkida, et madala kvaliteediga kütuse põletamine, aga ka selle vale põletamine, ei mõjuta mitte ainult välisõhu kvaliteeti, vaid ka siseõhu kvaliteeti. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb igal aastal 3,2 miljonit inimest enneaegselt haigustesse, mis on tingitud tahkekütuste mittetäielikust põlemisest põhjustatud siseõhu saastatusest. Tahked osakesed ja muud siseruumides esinevad saasteained põhjustavad hingamisteede ja kopsude põletikku, nõrgestavad immuunsust ning vähendavad vere hapniku kandmise võimet. Enamasti on see probleem vaestes riikides, kus toidu valmistamiseks kasutatakse endiselt sütt ja petrooleumi, aga ka ebakvaliteetse biomassi põletamine võib põhjustada kahjulikke tagajärgi. Näiteks Keskkonnauuringute Keskuse mõõtmiste järgi eraldub isegi stabiilse põlemisrežiimi korral niiskete puude põletamisel õhku oluliselt rohkem benso(a)püreeni – ahjus põlemisel kuus korda, kaminates 10 korda ja ahjudes peaaegu 14 korda!
Puidu põletamisel tekkiv suits sisaldab musta süsinikku ehk tahma. See on lühiajaline kliimasaaste (SLCP – shot-lived climate pollutant), mis kahjustab inimeste tervist ja soodustab soojenemist. Eriti saab selle mõju näha lähitulevikus lumistes ja jäistes piirkondades. Musta süsiniku soojendav toime on 460–1 500 korda suurem kui süsihappegaasil. Must süsinik on inimeste tervisele ohtlik, kuna sisaldab väikeseid osakesi, mis võivad sattuda sügavale kopsudesse. See on õhusaasteainete tahkete osakeste põhikomponent, mis põhjustab igal aastal maailmas 4 miljonit enneaegset surma.
Eesti kodumajapidamistes kasutatakse lisaks puidule ka teisi kütuseliike nagu maagaas, kerge kütteõli, aga ka kivisüsi ja turvas, mille kasutamine on küll viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud.
Kodumajapidamiste sektori energiatarbimine sõltub eelkõige ühiskonna sotsiaalmajanduslikust seisundist ning suuresti on mõjutajaks ka välisõhu temperatuur.
Viimastel aastatel ei ole sellist otsest seost täheldatud, mis on seletatav erinevate põhjustega – uute efektiivsemate ahjude osakaalu ning soojuspumpade kasutuse suurenemine, majade renoveerimine ja ka rohkemate majapidamiste ühendamine keskküttesüsteemidega. Suur osa on ka küttepuude õigel ladustamisel. Oma mõju võib avaldada ka puiduhinna tõus. Samal ajal kasvab elanikkonna teadlikkus, kuidas ja mida kütusena põletada. Kliimaministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Pottsepad ja Päästeametiga korraldavad ahjukütmise õppepäevi. Septembris oli avatud vana küttekolde asendamise taotlusvoor, kuid toetust saab ka kaugküttega liitmiseks. Võimalus abi saada äratas elanikkonnas nii suurt huvi, et e-keskkond ei pidanud suurele taotlejate huvile vastu ning veidi pärast taotlusvooru avanemist jooksis süsteem kokku.
“Õigeks põlemiseks” on viis lihtsat sammu, mida ahju kütmisel järgida ning mis aitavad vähendada haigestumise ja õhusaaste riski:
⇒ Põletada õiget kütust
⇒ Süüdata ülalt alla
⇒ Mitte lasta leegil kustuda
⇒ Kontrollida suitsu värvi
⇒ Loeb, milline ahi teil on! Võib-olla on aeg uus osta või lasta teha?
Allikas: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1452
Toimetas Urmas Saard