Justiitsministeeriumi tellimusel Eesti kohtuekspertiisi instituudi tehtud reoveeuuringust selgus, et kõige vähem tarvitati amfetamiini Viljandis ja Võrus.
„Reovee analüüse tehakse selleks, et saada andmeid uimastite tarvitamise kohta Eesti erinevates piirkondades. Uuringu tulemused võimaldavad koos politsei ning maksu- ja tolliameti konfiskeerimisinfo ning toksikoloogiliste analüüsidega luua tervikpildi,” ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.
„Ida-Virumaal on amfetamiini tarbimine võrreldes muu Eestiga kõrgem. Tarbitud amfetamiini kogus oli Kohta-Järve reovees 2764 mg, mis ületas Tallinna näitajat enam kui kuus korda. Kõige vähem oli amfetamiini tarbitud Viljandis, kus sama näitaja oli 154 milligrammi. Samas ei saa ühe korra põhjal teha paikapanevaid järeldusi ning vaatame, mis on toimunud aprilliks-maiks,” lisas Sööt.
Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Dmitri Kabanovi sõnul on uuringust kasu kõikidele asutustele, kes tegelevad narkootikumide ennetuse ja süütegudega. Tulemusi saab võrrelda politseil olemasoleva infoga ja vastavalt sellele ka tulevikus korrigeerida selle töö taktikaid.
„Kui vaadata uuringut, siis meile oli ootamatu amfetamiini kogus Kohtla-Järve tulemustes, kuid seda põhjust saab ainult oletada. Ümberarvutatuna oleks seda ainet narkoturul kokku olnud 41 grammi, mis tekitaks narkojoobe ligemale 160 inimesele ja see ei tähenda, et kindlasti on seal piirkonnas nii palju tarvitajaid. Nii mõnegi aine korral tarbib pikemaajaline sõltlane ööpäevas rohkem kui ühe doosi, amfetamiini puhul võivad nad tarvitada kuni neli doosi ööpäevas. Aga tegemist võib olla ka olukorraga, kus keegi on amfetamiinist soovinud kiirelt vabaneda, visates aine kraanikausist või tualetipotist alla. Näiteks, kui politseinikud saavad väljakutse öörahurikkumisele ja need, keda minnakse korrale kutsuma, vabanevad ainest enne, kui avavad politseile ukse,” selgitas Dmitri Kabanov.
„Uuringul on ka praktiline väärtus. Näiteks on eesmärgiks tegeleda narkoennetuse ja -nõustamisega ka seal, kus selle järgi reaalne vajadus on, aga kus täna ei ole ennetusega intensiivselt tegeletud. Meil on vaja luua täiendavad ravi- ja nõustamisteenused,” arutles Mari-Liis Sööt.
Ainetest määrati uuringus amfetamiini, metamfetamiini, MDMA-d, kokaiini ja metadooni. Lisaks kavatsetakse kahel korral aastas määrata ka kanepi sisaldust, mida sel korral ei uuritud. Uuringus reoveest kogutud andmed näitavad tarbitud aine kogust milligrammides tuhande elaniku kohta.
Kokaiini tarvitati enim Tallinnas – 457 milligrammi tuhande elaniku kohta, järgnesid Kohtla-Järve 357 milligrammi ja Pärnu 211 milligrammiga. „Kõige positiivsemalt jäid silma Võru ja Viljandi, kus näiteks Võrus tarbiti kokaiini 14 korda vähem kui Tallinnas,” leidis Mari-Liis Sööt.
Metadooni leiti enim Kohtla-Järve reoveest (184 mg). See ületas Tallinnast ja Pärnust leitud kogust kordades. Viljandis ja Võrus metadooni reoveest ei leitud.
„Proovid võeti 14. märtsil ja ained väljuvad organismist 1-3 päeva jooksul, siis mõjutab tulemusi suure tõenäosusega ka eelnenud nädalavahetus. Seda tuleb arvestada, kui soovida tulemusi võrrelda Tervise Arengu Instituudi varasema uuringuga,” selgitas Mari-Liis Sööt.
Esimesed proovid reoveest võeti selle aasta jaanuaris ja edaspidi hakatakse neid tegema regulaarselt neli korda aastas. Proove võeti Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Pärnust, Viljandist ja Võrust. Proovid kogutakse ühe päeva jooksul viies linnas korraga.
Uuringut viib justiitsministeerium läbi koos Eesti kohtuekspertiisi instituudi ja Eesti keskkonnauuringute keskusega.
KU päevatoimetaja