⇒ Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikust vastutuskindlustusest ehk nn patsiendikindlustusest on abi inimesele, kes saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida.
⇒ Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime.
⇒ Loodava süsteemi eesmärk on muuta tervishoidu turvalisemaks ning julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse ja vaktsiinikindlustuse käivitamise eelnõu. Loodav patsiendi- ja vaktsiinikindlustuse süsteem aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist.
„Eesti tervishoid on väga kõrgel tasemel, ent sarnaselt muude eluvaldkondadega, võib kahjuks ka meditsiinis tulla ette juhtumeid, kus kõik ei lähe plaanipäraselt. Uus kindlustussüsteem kaitseb sellises olukorras patsiente senisest paremini ja pakub täiendavat turvatunnet,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Patsiendikindlustus soodustab ühtlasi ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist. Kahe uue kindlustusega muutub inimese jaoks lihtsamaks hüvitise saamine, kui ravi või vaktsineerimise käigus on tervis kannatada saanud.“
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega tekib raviasutustele kohustus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks. Kui praegu on patsiendil võimalik nõuda hüvitist otse raviasutuselt või kohtu kaudu, siis edaspidi tegeleb kahju hüvitamisega raviasutuse kindlustusandja. Pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist jääb patsiendile võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.
Koos vastutuskindlustuse regulatsiooniga luuakse kahjujuhtumitest teavitamise kord ning kaasajastatakse patsiendiohutuse tagamise nõudeid. Need on tervishoius kauaoodatud ja vajalikud muudatused, mis aitavad ohu- ja kahjujuhtumeid ennetada ning seeläbi raviteenuste kvaliteeti ja ohutust parandada.
Vaktsiinikindlustuse loomiseks kehtestatakse vaktsiinide turustajale kohustuslik kindlustusmakse, mille suurus sõltub Eestis kasutamiseks turustatud vaktsiinidooside arvust ning valitsuse kehtestatud maksemäärast. Kindlustusmaksetest kaetakse hüvitiste maksmisega seoses Eesti Haigekassale ja Ravimiametile tekkivad kulud.
Vaktsiinikindlustuse eelnõu kohaselt makstakse hüvitist, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud või kui vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb ning tegemist on tõenäolise seosega tervisekahju ja vaktsineerimise vahel. „Inimene, kes kahtlustab endal tõsist vaktsiini kõrvaltoimet, peaks esmalt pöörduma oma perearsti poole. Kindlustuse käivitumise ja hüvitise taotluste vastuvõtmiseni läheb veel aega,“ selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
Vaktsiinikindlustus on kavas käivitada etappidena alates 2022. aasta 1. maist: kõigepealt hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid ja 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ning nn reisivaktsiinid. Patsiendikindlustus on kavas käivitada alates 2024. aasta 1. juulist.
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule oodatakse tagasisidet 27. detsembriks 2021.
KU päevatoimetaja