Täna avati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu teise korruse galeriis Marko Toomasti näitus “Betula”, mis jääb külastajatele vaadata kuni 9. septembrini.
Käesolev isikunäitus on fotograafi esimene väljapanek Tallinnas ja mõeldud spetsiaalselt akadeemilise raamatukogu väikesesse galeriisse. Näitusel ütles avasõnad kunstiteadlane Harry Liivrand, kes kommenteeris fotode valikut ja lisas mõned mõtted autori kohta.
Ladinakeelne Betula on maakeeles kask. Aga miks just näituse teemaks kask? Toomast selgitab: „Me kõik teame, mis maitse on kasemahlal või mis tunne on saunas vihelda kasevihaga. Aga et kask on huvitav oma graafilisuse poolest, jääb meil märkamata.” Kaske saab kujutada väga graafiliselt, mis on iseloomulik Toomasti tööde puhul. Teine aspekt on kase sümboolne ja mütoloogiline tähendus. Kask on valguse ja puhtuse sümbol, sobides igati väljendama kunstniku ekspressiivset sõnumit.
Portree ja loodus on Toomasti peamised kujutamisobjektid. Kui tema varasemad tööd on olnud abstraktsed ja tonaalsuselt pigem tumedad, siis „Betula” seeria on helge ja hele, luues positiivset meeleolu, mida me kõik praegu vajame. „See on loomingulise protsessi tulemus, milleni ma viimastel aastatel olen jõudnud,” lausub Toomast ise. „Ekslemine tumedas metsas hakkab lõpule jõudma – valgust, rohkem valgust!”
“Fotol tundus olevat mingi „aura”
Marko Toomast sündis 1970. aastal Pärnus. Foto vastu tärkas Toomastil huvi juba lapsena. Kaheteistkümneselt sattus ta Aado Viigi fotoringi, kus sai selgeks, et foto teda lummab. “Fotol tundus olevat mingi „aura”. Selles oli peidus salapära. Pimikus veedetud aeg oli täis maagiat, mis on salvestunud kehamällu ja pole tänaseni kadunud,” on kunstnik juba varem Pärnus kirjeldanud oma esimesi kokkupuuteid fotoga.
Kui paljud jõuavad oma kutsumuseni mööda keerulisi teid ja eksimusi, siis Toomasti jaoks tuli äratundmine kohe. Fotograafiat Peab Toomast oma peamiseks väljendusvaheldiks: silmaks, meeleks ja südameks – need on põhilised filtrid, millest kõik visuaalselt tajutav läbi voolab.
Ta on ennast täiendanud fotograafia alal nii Gammleby fotokoolis kui ka Academia Valandis Rootsis, töötanud aastaid fotoassistendina mainekate Rootsi fotograafide, Elisabeth Ohlson Wallini ja Christer Janssoni ateljeedes.
Toomastit köidab fotograafia juures selle mitmekesisus ning võimalus läheneda fotokunstile kui žanrile läbi täiesti erinevate käsitluste ja vaatepunktide. Toomast läheneb fotokunstile kui mängule ja keskne koht selles protsessis asub eksperimenteerimisel. Huvitavaks peab ta tehnoloogia võimaluste kaasamist loomesse.
Loomingus annab Toomast võimaluse juhusele – tihti töötleb ta algseid kujundeid, kuni sünnib midagi uut. Stiililt iseloomustab tema töid graafilisus ja minimalistlik pildikeel ning mõjutusi võib otsida eelkõige puhtast ja kargest Skandinaavia fotokunstist. Kuna osa Toomasti fotoalasest tegevusest on möödunud Rootsis, on põhjamaine esteetika tema teostes iseenesest mõistetav.
Näituse plakati kujundas Rene Haljasmäe.
Urmas Saard