Fotogalerii
Suvistepühad on sobiv rahvakalendri tähtpäev looduse nautimiseks, iseendasse vaatamiseks ja mõtlemiseks usule religiooni erinevates avaldusvormides. Nii sai tehtud väike ringkäik Jõgeval ja selle ümbruses ja iseäranis tähelepanu pööratud suvistepühadega seotud tähtsamale puule kasele.
Botaanik Ülle Reier on kirjutanud suvistekasest , mil kirikuga seotud pühadest avalikult iitsatadagi ei tohtinud, aga Tallinna turul müüdi suvistepüha aegu kaski nagu jõulude ajal kuuski. „Kaski jätkus igale maitsele: valge tohuse tüvega ja veel tumedakoorelisi, pikemaid ja lühemaid, kitsamaid ja kaharamaid. Kes tervet puud ei tahtnud, võis osta oksi. Vanaema oli linnainimene, aga endapikkuse puu tõi turult ära.”
Tänavu on esimene suvistepüha taas 23. mail, nagu aastal 1999, kui Reier suvistekasest kirjutas ja kask oli kuulutatud Eestis looduslikult kasvavate puude seast aasta puuks.
mitte mingil juhul ei õnnestu kõigil puuks sirguda
„Kui oma puu istikut otsimas käisid, siis nägid, kui palju kasvab metsaservadel ja kraavikallastel noori kaski: neid on seal nii tihedalt, et mitte mingil juhul ei õnnestu kõigil puuks sirguda. Seepärast pole ka patt sealt endale pisut rohelist pühadeks tuppa tuua,” selgitas Reier.
„Mõnelgi pool Eestis on tore komme keeta suvistepüha hommikul mune kaselehtedesse mässitult: need tulevad õrn-rohekaskollased.
Noori lehti kuivatades saame kasekevadet endale talvekski varuda. Jaanipäeva paiku valmistatakse saunavihtasid, aga noortele kaselehtedele on leitud veel teisigi rakendusi. Mõnes peres keedetakse neist kosutavat taimeteed, soomlaste rohelisekirjaliste kuklite saladus on jahusse segatud kaselehepulbris. Kaselehtedega saab anda kollaseid-rohelisi toone villasele lõngale.”
Jaan Lukas