RB Rail AS alustas eile, 22. aprillil, Pärnus Papiniidu vanal raudteesillal Pärnu jõe geotehnilise uurimistööga, et mõne aasta pärast senisest sillast 25 meetri kaugusel asuda Rail Balticu rööpapaaridele uut silda ehitama.
Tänavu keskendutakse Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee suuremahuliste ehitustööde ettevalmistamisele. Seni on Pärnmaal uuringuid teostatud Tootsist Reiuni, pisut ka Läti piiri ääres. Geotehniliste töödega alustati maakonnas eelmise aasta juulis ja sellele kulub pea kaks aastat. Enne Pärnu jõele tulekut uuriti käesoleva talve kolmel kuul linna külje all laiuvat Rääma raba.
Nüüd jõuti järjega Pärnusse ja algse kava järgi pidanuks Hispaania geotehniliste uuringute ettevõte GEOPROVI, Geotecnia y Sondeos, SL. alustama töödega varem, 14. aprillil – kuid puurimismasina tehnilise tõrke tõttu lükkus töö nädalapäevad edasi. Eile oli kohal ka RB Rail ASi projektijuht Kaur Laansalu, kes vastas meelsasti uudistavate ajakirjanike küsimustele. Samuti jagas selgitusi projekteerimisettevõtte kohalik koordinaator Janis Erilaid.
Esimesele küsimusele, mis saab praeguseks otstarbe kaotanud vanast raudteesillast, Laansalu vastata ei teadnud. Kuid kinnitas, et Rail Baltic seda mõne harutee jaoks ei kasuta. Küll aga on sellest suur abi tulevase silla jaoks proovide võtmisel. Tööde teostamiseks viiakse olemasolevalt raudteesillalt mõlemas kaldapoolses avas erisulamist terashülsid jõepõhja. Kogu puurimisvarustus, mida Eestis ei ole, toodi kohale Hispaaniast. Hülssides pöörlev puursüdamik tõstab pinnase jupikaupa üles. Laansalu sõnul tehakse puurimisega kindlaks jõepõhja aluse pinnase geotehnilised näitajad, et võiks hiljem projekteerimise käigus saadud andmete põhjal valida kõige turvalisema ja optimaalsema vundamendilahenduse.
Laansalu oletusel peaks olemasolevate andmete põhjal 17 kuni 20 meetri sügavusel jõudma kandva pinnaseni
Erilaid näitas pinnaseproovidega kaste. Esmalt saadi üksnes jõeliiva. Laansalu oletusel peaks olemasolevate andmete põhjal 17 kuni 20 meetri sügavusel jõudma kandva pinnaseni. kõigi eelduste järgi tuleb vastu paekivim, milles peaks puurimist jätkama umbes viis meetrit.
Hülsid paiknevad olemasolevatest sillasammastest umbes viie meetri kaugusel ja nende asukohad tähistatakse sõudepaatidel hoiatuseks signaaltuledega. Kahes kohas puurimine võtab aega paar nädalat.
Praegusest sillast veidi pikem raudteesild kavandatakse 300 meetrile. Jõkke tuleb kaks sillasammast. Silla kõrgus jääb kõrval asuva vanaga samale tasandile, aga konstruktsioon võimaldab veepinna ja sillatalade vahelist kõrgust suurendada. Silla asukohaks määratakse praegusest sillast 25 meetrit ülesvoolu.
Rail Balticu kogurahastus Balti riikidesse ulatub hinnanguliselt 5,8 miljardi euroni, millest 85% kaasrahastab Euroopa Liit. Nüüdseks on lepinguid sõlmitud 675 miljoni euro väärtuses.
Urmas Saard