MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna korraldusel toimus täna Sindi Vanal kalmistul puhkava Sindi gümnaasiumi vilistlase kapten Viktor Araki – Vabadusristi VR II/3 ja Kotkaristi kavaleri – kalmul minutiline vaikuseseisak.
Sangari haual Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamine leidis aset kolmel põhjusel. Esiteks on see nii tavaks olnud, et 3. jaanuaril tullakse Sindis ikka kas Sindi gümnaasiumis asuva Vabadussõjas langenute mälestustahvli juurde või Vanale kalmistule. Teiseks on Viktor Araki ja samas puhkava tema isa, kauaaegse Sindi kooli juhataja Jaan Araki, hauaplats Sindi gümnaasiumi hoida ja hooldada – enamik Sindi osakonna liikmeid on kas selle kooli vilistlased või õpetajad. Kolmandaks põhjuseks oli see, et tänavu 22. aprillil täitub kooli auväärse vilistlase ja sõjakangelase sünnist 125 aastat. Nii sündiski mõte alustada käesoleva aasta isamaalist viljesündmust sellel asukohal.
Viktor Arak oli ka Kaitseliidu Vabadusristi Vendade malevkonna kolmas pealik. Aga ühe kangelase kalmul seistes oli õiglane mälestada kõiki Eesti Vabadusristi kavalere, samuti neid Vabadussõjas võidelnuid, kes otseselt või kaudselt Sindiga seotud.
Läinud aasta viimasel päeval kirjutas Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi oma Facebooki postituses sellest, et tema jaoks on saanud traditsiooniks vanemate põlistalu külastamine ja panna vana-vanaonu poolt istutatud pärna juurtele küünal aasta viimasel päeval lahkunud vanaema mälestuseks. „Kose surnuaial on aga Vabadussõja mälestusmärk, mille deviis peaks olema iga kristlase lipukirjaks: Ole ustaw surmani! Talve hämaratel päevadel ilmneb nendes paikades midagi ürgselt “maarjamaalikku”, märjast maast kostub ja kõlab monotoonse kutsena vana Eestimaa põlist hõngu. Rohkem kui praegu elavaid, on see maa endasse matnud. Midagi ligilähedastki pole ma oma elus saavutanud, kui need mehed, kes andsid oma elu, hoolimata kõikidest inimlikest puudustest, Eesti rahva kõige ilusamal ja lootustandvamal hetkel Vabadussõjas. Ole ustaw surmani. Selle lipukirja saatel üritan sammuda uude aastasse. Rõõmsat aastavahetust, head kaasteelised, ja kaunist ning armurohket uut aastat.” lausus Järvi, kelle mõtted haakusid hästi hinges ja südames ka täna minutilises vaikuses seistes.
Eriliselt mõtlema panevad on sõnad: „Midagi ligilähedastki pole ma oma elus saavutanud, kui need mehed, kes andsid oma elu, hoolimata kõikidest inimlikest puudustest, Eesti rahva kõige ilusamal ja lootustandvamal hetkel Vabadussõjas.”
Urmas Saard
Samal teemal:
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Sindi gümnaasiumis
