Jõululodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksuva puupliidi veeres musitseerivad ja kõnelevad külma talveõhtu eriliseks rahvamuusikutest, luuletajatest ja näitlejatest sõbrad: Mari Kalkun ja Lauri Sommer on mõlemad üht juurt pidi pärit Võrumaalt, võro keel ja Lõuna-Eesti laulud on lähedased, seepärast kuuleb neid ka kontserdil. Kuid lisaks lugusid, mis seotud Tartuga, talvega, pööripäeva ja jõuludega; rahvalaule, mis rännanud suust suhu, naabrilt naabrile või on tulnud hoopis unenägusid pidi. Lauri mängib kassetdiktofoni, klõbistab kitarri ja tekitab regilauludele trippivaid helimaastikke, Mari võlub kandlelt erinevaid hääli, puhub pikkvilet, lõõtsutab akordioni. Mõlemad laulavad kuis jaksavad, et kokku saaks muusika, mis natuke soojendab, kui väljas või hinges külm peaks olema.