Kaugelt saabunud Jekaterinburgi külastajat võib üllatada, et linnas, kus Võssotski on vaid paaril korral käinud, asub temale pühendatud muuseum.
Jekaterinburgis asuv Võssotski nimeline keskus avati ametlikult 2011. aastal. Uurali pilvelõhkujale poeedi nime andmise ametliku loa andis Võssotski perekond. Tollel hetkel oli tegemist väljapool Moskvat asuva Venemaa kõrgeima hoonega. Võrdluseks, et Peterburis kõrgub nüüd juba Euroopa kõrgeim, 462-meetrine pilvelõhkuja. Võssotski keskuse kõigest 54-korruselise poolpilvelõhkuja kõrgus on ainult 188,3 m. Kuid kõrghoone vaateplatvormilt avaneb sellegipoolest suurepärane vaade linnale. Kõrghoonele Võssotski nime andmise järel sündis muuseumi asutamise idee.
Muuseum avati 2013. aastal legendaarse Vene laulja, luuletaja ja näitleja Vladimir Võssotski (Владимир Семёнович Высоцкий; 25. jaanuar 1938 Moskva – 25. juuli 1980 Moskva) mälestuseks tema 75. sünniaastapäeval. Muuseumi avamine hoone teisel korrusel sai teoks tänu ärimees Andrei Gavrilovi metseenlusele. Suurt abi muusemi sisustamiseks museaalidega osutas poeedi poeg Nikita. Miks ikkagi Võssotski muuseum Jekaterinburgis, kus ta on kõigest paaril korral esinenud? Muuseumi seinal oleval suurel kaardil näeb kümneid linnasid, kus Võssotski omaaegses NSV Liidus esines. Ka Tallinnas aastatel 1972 ja 1973. Muuseumi giidilt kuuldud selgitus oli lihtne: keskuse arendaja Gavrilov oli olnud Võssotski tuline fänn. „Meie muuseum – see on lugupidamise avaldus Võssotski isiksusele.”
Muuseumis on välja pandud Võssotski isiklike asju, kirju, fotosid, reklaame, hinnalisi mälestusesemeid, autasusid, aga ka täiesti ainulaadseid esemeid, mida mitte kusagil mujal maailmas ei leiaks. Näiteks aastast 1976 Võssotskile kuulunud legendaarne Mercedes 350 W 116. Samuti vahakuju, mille valmistas Jekaterinburgi skulptor. Väga hinnaline eksponaat on Võssotski viimane luuletus, mille ta kirjutas poolteist kuud enne surma pühendusega oma naisele Marina Vlady’le.
Telefoniautomaadilt toru tõstes võib kuulata Võssotskit laulmas.
2006. aastal avati Jekaterinburgis Võssotski ausammas koos tema kolmanda naise Marina Vlady’ga, vene juurtega Prantsuse filmidiivaga. Paraku polevat monumenti kujutatud tõepärasena, sest Võssotski on seal noor ja tolles eas oli ta abielus hoopiski Izaga, mitte Prantsuse filmitähega. Iza kandis ainsana Võssotski perekonnanime, kuid Iza Võssotskajast polevat midagi eriti suurt teada. Iza ausamba avamisel ei käinud.
Vlady mälestusteraamat “Katkenud lend” – avaldatud eesti keeles 1991 – olevat šokeerinud Venemaa avalikkust oma avameelitsemisega, kui kirjutas mehe alkoholi ja narkootikumide sõltuvustest, mille pruukimine viinud mehe varakult hauda. Võssotski matustele, mis toimusid samaaegselt Moskva olümpiamängudega, olevat kogunenud ligi miljon inimest. Ta on maetud Moskva Vagankovo kalmistule.
Urmas Saard
