Keskkonnaagentuuri seirekaamera foto: Emajõgi Tartus Kaarsilla juures
Külmad ilmad on toonud Eesti veekogudele jää. Päästeamet mõõdab regulaarselt jää paksust populaarsematel siseveekogudel, tulemusi saab vaadata Keskkonnaagentuuri ilmaäpi ILM+ jääkaardilt, et kontrollida, kus on jääle minek lubatud ja ohutu.
Keskkonnaagentuuri sünoptikud lubavad miinuskraade, mis soodustavad siseveekogudel jää paksenemist ja jääolude stabiliseerumist. Jääolud ei kujune aga kõikjal ühtlaselt ning enne jääle minekut on oluline tutvuda värske infoga Keskkonnaagentuuri jääkaardil.
Ilmaprognoos lähiajaks tõotab talve jätku − mõõdukalt külmade ilmade sekka tuleb vahetevahel ka pakaselisi öid, mil õhutemperatuur langeb alla -20°C. Veekogude jää muutub laialdasemaks ja ka paksemaks. Kuid tuleb arvestada, et lumega kaetud aladel on paksuse lisandumine aeglane. Lisaks on oluliseks teguriks tuul, mis tugevnemisel rannikule kinnistumata jääd ehk triivjääd lõhub ja liigutab. Lähipäevil puhub jõuline ida- ja kirdetuul, seejärel mõneks päevaks rahuneb ja pärast 15. jaanuarit paisub tugevaks kagutuul. Selle asjaoluga tuleb arvestada, kui on antud luba ka rannikulähedatele jääväljadele minna.
Jääolud Eesti jõgedel on hetkeseisuga väga varieeruvad – paljudel jõgedel on täielik jääkate, kuid on ka jõgesid või jõelõike, kus jääkate on osaline ja olenemata külmakraadidest täielikku jääkatet ei tekigi. Jääkatte moodustumine ja selle paksus vooluveekogudel oleneb mitmetest teguritest nagu jõe sügavus, vee voolukiirus ja allikate olemasolu. Seetõttu peab jõe jääle minekul olema eriti ettevaatlik ja jää tegelikku paksust kontrollima!
Lõuna-Eestis on enamik jõgesid veel täieliku jääkatteta, valdavalt esineb kallasjääd. Samas Lääne-Eestis on paljudel jõgedel juba täielik jääkate (Reiu, Kasari, Pärnu ja Navesti jõed). Praagal on Emajõe suue jääkaane all ja esineb rüsijääd. Tartu linnas Emajõel on täielik jääkate juba nädalavahetusest alates. Ka Pärnu linnas Pärnu jõel on korralik jää, kuid Narva jõel on hetkel veel üksnes kallasjää. Kuigi Peipsi ääres Mustvees on olukord talvine – jää paksus on üle 7 cm ja lund on ka jääl 15-20 cm jagu, siis hetkel kehtib Peipsi järvel jääle mineku keeld.
Keskkonnaagentuur koondab ja analüüsib igapäevaselt ilma-, hüdroloogia- ja mereseire andmeid üle Eesti. Keskkonnaagentuur koostab jääkaarti merealadele ning kaardil kuvatakse ka Päästeameti ja vabatahtlike poolt mõõdetud jää paksus populaarsematel veekogudel ning see aitab inimestel teha teadlikumaid otsuseid enne jääle minekut. See aitab vähendada õnnetuste riski ja toetab inimeste igapäevast turvalisust. Oluline on meeles pidada, et ilmastiku muutumisel võivad ka jääolud muutuda kiiresti ning kaart on informatiivne – igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Päästeameti kolleegid on teatanud, et siseveekogude jääle minek on tänasest lubatud, kuid jää paksus on piirkonniti väga erinev ja tasub meeles pidada, et jääle on ohutum minna siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.
Keskkonnaagentuuri jääkaart on kättesaadav ilmaäpis ILM+ ning veebis aadressil https://jaakaart.envir.ee/ (uuendame igapäevaselt kella 14-ks).
Jääl liikumise meelespea (allikas: Päästeamet):
- Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
- Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
- Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
- Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
- Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
- Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
- Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
- Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.