JAAK KÄND TÄHISTAS OMA SEITSMEKÜMNENDAT SÜNNIPÄEVA

Fotogalerii

Jaak Känd õnnitlejate keskel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard

20. detsembril tähistas armastatud kirjanik ja jutuvestja Jaak Känd oma 70. sünnipäeva Raeküla Vanakooli kogukonnakeskuses ühiselt kõige lähemate pereliikmete ja kutsutud külalistega. Toimus autoriõhtu, mis oli väga põhjalikult ette valmistatud, läbi mõeldud ja juubilari austav koosviibimine.

◄ 1 2 3 4 ►

Päevajuhina, aga ka kogu meeleoluka sündmuse peamise eestvedajana, panustas olulisel määral tähtpäeva suurepärase tähistamise õnnestumiseks Jaagu tütar Hannele. Samas polnud paljude teiste külaliste osa kübetki väiksema kaaluga. Mälestuste killud ja juubilari värsid vaheldusid muusikaliste paladega. Lauldi laule Jaagu sõnadele viisistatud meloodiatel. Mõnel juhul laulis ka Jaak ise. Nauditavad olid Jaagu näitlejameisterlikud etteasted sõnaseades.

Jaak Känd raamatus „Sada lugu”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Alljärgnevalt leiab kokkuvõtvaid märkmeid juubelisünnipäeval kuuldust.

Jaak sündis 1955. aastal Tartus ja kasvas lasteaiakasvataja ema käe all. Oma esimese luuletuse kirjutas ta kolmeaastaselt. See jõudis üsna pea ka värskelt ilmuma hakanud ajakirja Täheke kaante vahele.

“Olin peaaegu neli, kui Memm ütles, et Sa Jaak võiksid kirjutada luuletuse. Mina vastu, et millest. Ja Memm, et meie koerast Mukist. Ja siis see sündiski,” meenutab Jaak.

Mul on koer Mukike,

ilus, ilus, punane.

Mukk on väga karvane

ja ka üsna paksuke.”

Luuletuse ilmumise järel soovis Jaak saada kirjanikuks. Ta asus kodus olevaid raamatuid suure innuga lugema ning eks emagi kinkis neid talle erinevatel puhkudel juurde. Jaagu üks suuri lemmikuid on Mark Twaini “Tom Sawyer. Huckelberry Finn”. Terve kooliaja tegi Jaak kaastööd ajalehele Säde, selle kaudu sai käidud Artekiski. Muidugi oli tal ka mitmeid muid huvisid nagu teatritegemine ja maletamine ja matemaatika ja keemia.

Tänulikud külalised. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Ülikoolis õppis Jaak matemaatikat, kohtus seal tulevase abikaasaga ning kaheksakümnendate keskel koliti üheskoos Pärnusse, kust kaasa pärit. Luuletamisega jätkas Jaak ka siis. Oma pereliikmetele kirjutas Jaak palju luuletusi küll sünni- või pulmapäevadeks, või vahel lihtsalt niisama, kui tuhin peale tuli. ,”Muidugi oli peres tavapärane, et isa jutustas lastele muinasjutte, mida oli kas omal ajal oma emalt kuulnud või ise raamatuist lugenud.” meenutab Hannele.

Jaak on olnud 52 aastat bridžikohtunik ja tegevmängija, tulnud neli korda Eesti meistriks ja praegu mängib seenioride võistlustel internetis ning Euroopas. Tema parim tulemus on 14. koht Euroopa meistrivõistlustel 2023. aasta seenioride finaalis. Pärnus on ta korraldanud palju suviseid bridžiturniire.

Ühel maikuu päeval kuraditosin aastat tagasi sattus Jaak osalema Pärnus, Kolhethis toimunud luuleprõmmul. See õnnestus tal võita ja järgnev on juba edulugu: mai lõpus võitis ta Eesti prõmmu ja detsembris 2012 sai Antverpeni Euroslämmil 7. koha. Viis aastat hiljem kordus kõik taas: võit Eestis ja Brüsselis Euroslämmil 11. koht. Ja siis hakkas ta juba igapäevaselt luuletama. Üks Jaagu lemmikteemasid ongi luule, kirjandus ja kõikvõimalikud kirjanduslikud tähtpäevad.

Muusikaline tervitus juubilarile. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Viimased tosin aastat on isa pidevalt luuletanud, ja luuletusi on kokku üle 1500! Aga lisaks sellele tõlgib ta vene keelest enamasti David Samoilovi luuletusi, korraldab erinevaid kirjandussündmusi, lavaluule võistlusi ja koostab luulekavu (neid on üle 50 erineva kava), korraldab juba 20 aastat õpilaste teatri- ja kirjandusmänge,” räägib tütar.

Lisaks on ta juba tosin aastat jutustanud Viljandi folgil muinasjutte. Ta korraldab õpilaste-jutuvestjate Pärnumaa konkursse, mida on kokku arvatult olnud juba kaheksal korral. Jaak viib läbi jutuvestmise õpitubasid. Tänavu märtsikuus vedas ta Pärnumaa jutufestivali Tori Lori ja on hakanud ka ise muinasjutte kirjutama. Jaagult on ilmunud kolm luulekogu: “Iga päev, iga aasta”, “Elevandid pasundavad unenägudes” ja “Üks südamelöök”.

Jaak on Pärnu linna teenetemärgi omanik ning pälvis sel aastal Eesti Rahvakultuuri Keskuse tunnustuse lugude pajatamise traditsiooni hoidmise ja ajatu tarkuse edasiandmise eest.

Sünnipäeva peole kutsudes palus Jaak jätta lilled kinkimata. Siiski lubas ta külalistel soovi korral toetada uue luuleraamatu ilmumist. Panustamiseks vajalikud andmed: Jaak Känd a/a EE532200221018387581 märkusega luulekogu.

Samal teemal:

RAAMATU JA ROOSI PÄEVALE PÜHENDATUD LUULETUND PÄRNU RAHVA RAAMATUS