Linnupesad metsa all. Fotod: Liisa Veskimäe
Päevatoimetaja
Eesti metsades toimunud lindude pesitsus-aegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.
Pesitsusaegne raie tähendab pesakondade hävitamist. Foto on illustratiivne ega viita konkreetsele linnupesade hävitamisele. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Keskkonnaamet kontrollis 15. aprillist kuni 30. juunini pesitsusrahu järgimist 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l ehk 5,7% juhtudest. Sama proportsiooni üle-eestilise metsateatiste mahu peale kandes võib hinnata, et pesitsusaegsel perioodil toimus üle tuhande raie igal ajahetkel.
Avastatud raiete analüüs näitas, et 48,7% raietest toimus linnurohketes metsades (>6 pesitsevat paari/ha) ja 51,3% raietest toimus keskmise või väiksema asustusega puistutes (keskmiselt 3 pesitsevat paari/ha).
Keskmiselt hävitati linnurohketel aladel kuus ning mujal kolm linnupesa hektari kohta ning iga hävitatud pesa taga oli hinnanguliselt viis veel lennuvõimetut poega või muna. Selle põhjal on pesitsusajal raiete käigus hukkunud vähemalt 120 000 linnupoega.
„Iga pesitsusaegne raie tähendab looduses konkreetse pesakonna hävitamist. Me räägime sadadest tuhandetest eludest, mis olid juba tekkinud, aga ei jõudnud lennuvõimeliseks saada,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.
Ornitoloogide sõnul kinnitab tulemus, et hetkel kehtiv pesitsusrahu regulatsioon ja selle rakendamisviisid ei kaitse tegelikult metsas pesitsevaid linde. Hoolimata pesitsusajal raiumise ebaeetilisusest ning Keskkonnaameti kontrollidest tehakse märkimisväärne osa raietest just ajal, mil kahju loodusele on pöördumatu. Küsitluste põhjal on 93% Eesti inimestest pesitsusaegse raiumise lõpetamise poolt. [1]
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub valitsust ja kliimaministeeriumi üles kehtestama kohustuslik pesitsusrahu kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.
“Pesitsusrahu rikkumise hind ei ole abstraktne – see on iga-aastane kümnete tuhandete elude kaotus, mida oleks võimalik vältida ühe poliitilise otsusega,” rõhutas Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.