Selg vastu kuuma ahju ja salfrätikud käeulatuses. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuigi kodu võib esmapilgul tunduda laitmatult puhas, koguneb sinna aasta jooksul mitmeid kilosid tolmu. Olgugi et tolm iseenesest ohtlik ei ole, tekitavad nii õuest kui siseruumidest pärit allergeenid – tolmulestad, õietolm, loomakarvad, hallitusseente eosed tundlikel inimestel aevastamist, köha ja hingamisraskusi.
Allergiate vallandajad on sageli nähtamatud osakesed
Eriti tundlikud on tolmus sisalduvate allergeenide osas allergikud ja astmaatikud, kelle sümptomid võivad süveneda juba väikeste tolmukoguste juures, ning oluline on vähendada kokkupuudet allergeenidega igapäevaselt, mitte ainult suurpuhastuse ajal.
Eesti Allergialiidu ametliku partneri Südameapteegi proviisori ja allergianõustaja Gerda Nelise hinnangul on tolmulestadega kokkupuute vähendamine üks olulisemaid samme allergiasümptomite leevendamisel. Hooajaliste allergiate puhul saab Nelise sõnul leevendust apteegist. Kui ravimid aitavad aevastamist, nohu ja hingamisraskusi kontrolli all hoida ning on pikaajaliseks kasutamiseks ohutud, võiks süvenenud allergiasümptomite korral siiski kriitiliselt üle vaadata ka oma igapäevase elukeskkonna. Kindlasti aitab allergeenide hulga vähendamine elukeskkonnas – regulaarne koristamine, tekstiilide hoolikas pesu ja õhupuhastus.
Tehnoloogia ja teadlik koristus käsikäes
„Allergiavaba kodu algab lihtsatest sammudest: tolmu tuleks pühkida niiske mikrokiudlapiga, mitte kuivalt, kasutada HEPA-filtriga tolmuimejat ning puhastada või vahetada tolmuimeja filtrit regulaarselt. Liiga sage tolmuimejaga koristamine pole samuti soovitatav, sest see võib paisata õhku peeneosakeselist tolmu,“ selgitas Südameapteegi proviisor Nelis.
Tolmuimeja valikul soovitab Samsungi tootekoolitaja Alari Pennar tähelepanu pöörata eelkõige seadme filtrisüsteemile ja praktilisusele. „Allergiate puhul on oluline, et tolmuimejal oleks tõhus filtreerimine ja piisav imemisvõimsus. Uue tehnoloogia puhul on sellele ka rohkem tähelepanu pööratud ning näiteks on mitmel uuel juhtmevabal tolmuimejal on mitmekihiline HEPA-filtrisüsteem, mis eemaldab kuni 99,9% mikrotolmust ja allergeenidest ning takistab nende tagasi õhku paiskumist,“ ütles ta.
Tänapäevased varstolmuimejad on sageli ka varustatud LED-valgustuse ja väikese turboharjaga, mis muudavad tolmuosakesed paremini märgatavaks, eemaldavad hõlpsasti loomakarvu ning võimaldavad puhastada ka mööblit ja kitsaid pragusid.
Erilist tähelepanu nõuavad tekstiilmaterjalid, kuhu koguneb hulgaliselt tolmu
Allergiate ennetamisel mängivad suurt rolli ka kodutekstiilid, ning erilist tähelepanu tasub pöörata kardinate, voodipesu ja riidete regulaarsele puhastusele. Näiteks soovitab proviisor õietolmu hooajal voodipesu pesta sagedamini, et vältida pidevat kokkupuudet allergeenidega.
„Uuemad pesumasinad suudavad automaatselt kohandada pesutsükli vastavalt kangale, eemaldades mustuse ja allergeenid, kuid hoides rõiva kuju ja värvi. Neil on sageli olemas ka nn värskendamise režiim, mis tähendab, et kuuma auruga eemaldatakse 99,9% bakteritest ja tolmulestadest,“ selgitas Pennar.
Nutikas pesu tähendab Pennari sõnul pikemat rõivaste eluiga – vähem pesu, vähem kulumist ja vähem mikrokiude, mis omakorda vähendavad tolmu tekkimist kodus. „Efektiivne koristamine ja targa tehnoloogia kasutamine ei tähenda lihtsalt puhtust silmale, vaid tähendab kergemat hingamist, paremat und ja tervemat elu,“ lausus ta.
Soovitused, kuidas allergeene kodus vähendada
- Pühi tolmu niiske lapiga, mitte kuivalt.
- Kasuta HEPA-filtriga tolmuimejat ja hoolda filtrit regulaarselt.
- Väldi tolmu koguvaid esemeid – rasked kardinad, vaibad ja pehmed mänguasjad vajavad sagedast puhastust, eriti allergiahooajal, mil näiteks puu- ja õietolmu seire on kõrge.
- Hoia raamatud kinnistes riiulites, eriti magamistoas, sest need koguvad palju tolmu, ning on tolmulestadele toiduks.
- Vaheta voodipesu kord nädalas ja pese seda kõrgetel temperatuuridel, et hävitada tolmulestad, nende väljaheited ja kestad
Allikas: Optimist Public