Pensionitunnistused. Foto: Urmas Saard / Külauudised
SEB värske uuring paljastas murettekitava tõsiasja – vaid kolmandik Eesti inimestest usub, et nad suudavad pensionieas riikliku pensioniga hakkama saada. Kaks kolmandikku (67%) vastanutest leiab, et vältimatute kulude katmiseks tuleb pensionipõlves leida lisavahendeid või alustada iseseisvalt kogumist; samas reaalsete tegudeni jõutakse harva.
Eesti inimeste jaoks on pensionieas vältimatud kulud eelkõige seotud igapäevaelu ja praktiliste vajadustega: 97% nimetas hädavajalikuks kuluks toitu, 92% eluasemekulusid ja 87% ravimeid. Samal ajal on huvitav märkida, et viiendik vastajatest peavad pensionipõlve loomulikuks osaks ka reisimist (21%) ja meelelahutust (20%), mis näitab, et ootus väärikale ja sisukale vanaduspõlvele on järjest kasvamas.
Riiklikust pensionist ei piisa
OECD prognoosi kohaselt moodustab riiklik pension tulevikus vaid umbes poole tänasest sissetulekust. Võttes arvesse, et kaks kolmandikku Eesti inimestest ei pea riiklikku pensioni vanaduspõlve kindlustamiseks piisavaks, kogub aktiivselt pensionilisa, näiteks kolmanda samba kaudu, siiski ainult alla poole (40%) vastanutest – kusjuures kõige eeskujulikumad kogujad on 30-49-aastased.
Pisut enam kui kolmandik vastajatest (35%) leiab, et tulevikus piisava pensioni saamiseks tuleks kõrvale panna 6-10% oma igakuisest sissetulekust. 22% vastajaid arvab, et piisab kui tulevikuks koguda kuni 5% sissetulekust.
SEB Varahalduse juht Gert Vilms tõi välja, et inimesed hindavad oma tulevikuvajadusi järjest realistlikumalt. „On positiivne, et inimesed mõistavad vajadust ise tulevikuks koguda. Murelikuks teeb aga see, et 11% vastanutest ei soovigi pensioniks täiendavalt kõrvale panna. Nende jaoks võib sissetuleku järsk vähenemine pensionile jäädes tulla ootamatu ja ebameeldiva üllatusena,“ rõhutas Vilms.
Pensioniks kogumist takistab rahapuudus
60% vastanutest ütleb, et riiklikule pensionile lisa ei kogu. Vaadeldes suurimaid takistusi pensioniks kogumisel, jaotuvad vastused paljuski vanuserühmade kaupa. Kuigi läbivalt toodi suurima takistusena välja vaba raha puudus (50% vastajatest), siis kujunes vanuserühmade lõikes välja huvitav tendents: nooremad vastajad kahtlesid, kas pensioniikka üldse jõutakse; seevastu vanemad vastajad uskusid, et jätkavad töötamist ka pensionipõlves või saavad sissetuleku kinnisvarast või oma ettevõttest.
Vilmsi sõnul on sellised tulemused murettekitavad: „Iga kaotatud aasta tähendab väiksemat kindlustunnet tulevikus. Pensioniks kogumisega tuleks alustada võimalikult vara – alustada võib väikeste summadega, et tekitada regulaarne kogumisharjumus. Sissetuleku kasvades tasuks ka tulevikuks kõrvale pandavaid summasid kasvatada,“ lisas ta.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna uuring toimus 2025. aasta aprillis ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-65 eluaastat.
Allikas: Optimist Public