Liivaloss Pärnu keskrannas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Eestis kestab ametlik suplushooaeg traditsiooniliselt 1. juunist kuni 31. augustini. Selle aja jooksul tagatakse supluskohtades regulaarne veekvaliteedi seire ning rannaalade korrashoid, et pakkuda ohutut suplusvõimalust kõigile soovijatele.
56 supluskohta üle Eesti
2025. aasta suplushooaeg avati 56 ametlikus supluskohas. Kõige rohkem asub neid Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal ja Hiiumaal (igas maakonnas 7), Tartumaal (5) ning Pärnumaal (4). Kolm supluskohta on Läänemaal, Valgamaal, Võrumaal ja Jõgevamaal, kaks Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Saaremaal ning üks Põlvamaal.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Aune Annus-Urmeti sõnul peab hooaja avanud supluskoht olema korrastatud ja hooldatud ning külastajatele peab olema kättesaadav usaldusväärne info nii veekvaliteedi kui ka supluskoha valdaja kohta. „Kõigis neis supluskohtades tehakse regulaarselt suplusvee seiret ning tulemused avaldatakse nii kohapeal kui ka Terviseameti veebilehel. Lisaks mikrobioloogilisele seirele jälgitakse ka, et vees ei oleks prügi, õlikilet ega sinivetikate põhjustatud õitsenguid,“ selgitas Annus-Urmet.
Suplusvee kvaliteeti hinnatakse neljas klassis
Supluskohtade suplusvesi klassifitseeritakse nelja kategooriasse: väga hea, hea, piisav või halb. Hinnang põhineb viimase nelja aasta seireandmetel ning peegeldab veekvaliteedi stabiilsust – mida parem klass, seda väiksem on oht, et suplusvee kvaliteet ajutiselt halveneb. Kvaliteediklassi tähistav sümbol peab olema supluskohas nähtaval kohal.
Seiret tehakse enam kui sajas veekogus
Kuigi Eestis leidub palju looduslikke veekogusid, kus võib ujuda, toimub regulaarne veekvaliteedi järelevalve vaid ametlikes supluskohtades. Mujal ujumine toimub omal vastutusel, mistõttu tuleks enne vette minekut hinnata vee seisundit ise – kui see on hägune, värvunud, sisaldab hõljuvaid esemeid, õlikilet või lõhnab ebameeldivalt, tasub suplemisest loobuda.
Lisaks 56-le hooaja avanud supluskohale kontrollivad Terviseamet ja kohalikud omavalitsused vee kvaliteeti ka mitmes muus avalikus veekogus. Kokku tehakse sel suplushooajal seiret enam kui sajas veekogus üle Eesti. Näiteks Tartumaal kontrollitakse suplusvett 34, Harjumaal 29 ja Ida-Virumaal 12 veekogus.
Kõigi supluskohtade ja jälgitavate avalike veekogude seiretulemused on avaldatud Terviseameti veebilehel.