Laps ei erista värvilist kommi ja ohtlikku ravimit. Illustreeriv foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Suvi toob kaasa rohkelt liikumist, külas käimisi ja aiapidusid – paraku ka väikelaste mürgistusjuhtumite kasvu. Mürgistusinfoliinile 16662 laekub igal aastal üha enam murekõnesid.
Terviseameti teatel vajas mullu Eestis mürgistuse tõttu haiglaravi üle 100 väikelapse ning infoliinil nõustati rohkem kui 1400 alla 4-aastase lapsega seotud juhtumit.
Kuigi haiglaravi vajavate väikelaste mürgistuste arv on aastate jooksul vähenenud, näitab infoliinile pöördumiste kasv, et teadlikkuse tõstmine ja ennetustöö on jätkuvalt vajalikud. „Enamik mürgistusõnnetuste põhjused on sageli lihtsad ja inimlikud eksimused – ravimid on omavahel segi aetud, kemikaalid jäetud kättesaadavale kohale või on laps suhu pistnud maha visatud nikotiinipadja,“ selgitab Terviseameti mürgistusteabe osakonna juhataja Mare Oder.
Laps ei erista värvilist kommi ja ohtlikku ravimit
Väikelapsed avastavad maailma meelte abil – nad katsuvad, maitsevad ja pistavad suhu pea kõike, mis kätte satub. „Kui kodus on hoolikad vanemad loodetavasti kõik ohtlikud ained lastele kättesaamatult hoiustanud, siis aiapeol, reisil, laagris või vanavanemate juures võib olukord olla nende kontrolli alt väljas,“ kirjeldab olukorda Oder.
Külaliste saabudes või külla minnes ümbritseb lapsi palju uut ja põnevat, samal ajal on täiskasvanute tähelepanu sageli hajunud. Samuti tasub silmas pidada, et väikese lapsega külla minnes ei pruugi vastuvõtva kodu ohutus olla selles vanuses lapsele kohandatud. Seda eriti juhul, kui peres elavad suuremad lapsed või ka ainult täiskasvanud. Ohtlikud võivad olla näiteks kraanikausi all või grilli kõrval olevad kemikaalipudelid, mõne täiskasvanu käekoti sisu ning kapinurgale jäetud värvilised tabletid.
„Laps ei näe vahet maitsval kommil ja eluohtlikul ravimil ega ka värskendaval joogil ja söövitaval kemikaalil,“ selgitab Oder. Kuna käputavad väikelapsed pistavad suhu valimatult kõike, mis nende kätte satub, võivad tõsise mürgistuse põhjustada ka maha visatud nikotiinipadi, kogemata maha kukkunud tablett või riiuli servale jäetud käte desinfitseerimisvahend ja sääsemürk.
Laste puhul ei piisa õnnetuse ärahoidmiseks üksnes ohtlike toodete silme alt ära panemisest. „Nad on oma vanemate pealt selgeks õppinud, kuidas turvakorgi avamine käib ja sageli õnnestub see neil pareminigi,“ tõdeb Oder. Õnnetuste ennetamiseks tasub võtta hetk ning leppida seltskonnas kokku, kuidas ohtlikke aineid hoiustada laste ohutust silmas pidades. „Laste ohutus peab olema täiskasvanute ühine vastutus,“ rõhutab Oder.
Lapse ravimid kaasa koos juhisega
Kui laps läheb külla, maale vanavanemate juurde või suvelaagrisse, tuleb isiklike ravimitega kaasa anda ka täpsed manustamisjuhised. Oluline on, et iga lapse ravimid oleksid hoiustatud eraldi ja selgelt märgistatud. „Mürgistusinfoliini õed on aidanud lahendada näiteks juhtumit, mil vanaema andis lapselapsele kogemata enda ravimit, sest tabletid olid välimuselt sarnased ja neid hoiti ühes pakendis,“ toob Oder näite. „Selliseid inimlikke, kuid ohtlikke eksimusi saab ennetada – vaadake ravimid koos vastutava täiskasvanuga üle, rääkige läbi nende ohutu hoiustamise põhimõtted ja võimalusel tehke manustamine koos läbi.“
Õnnetuse korral on tähtis kiire ja õige esmaabi
Mürgistuse või selle kahtluse korral ära jää ootama sümptomite ilmnemist, vaid helista kohe mürgistusinfoliinile 16662. Infoliinilt saab nõu eesti, inglise ja vene keeles ööpäev läbi.
Allaneelatud mürgise aine lahjendamiseks anna kannatanule väikeste lonksudena puhast gaasita vett. Kindlasti ei tohi kannatanul kutsuda esile oksendamist – see võib teha rohkem kahju kui kasu. Kui mürgine aine on sattunud nahale või silma, loputa seda rohke jaheda veega vähemalt 15 minutit.
Rohkem infot leiab aadressil www.16662.ee.