Arsti nõuanne
Juba EMO-s mõõdikutega ühenduses, kui pole aegsasti oma tervisele piisavalt tähelepanu pööranud…
Foto: Urmas Saard / Külauudised
SYNLAB Eesti laborites eelmisel aastal analüüsitud kolesterooli proovid näitavad, et kolesteroolitase on üle normi enam kui pooltel Eesti inimestel. Siiski ainult kolesterooli taseme põhjal ei ole võimalik täpselt hinnata südame-veresoonkonnahaiguste riski, tõi SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp välja.
Kõrge kolesteroolitase koos kõrgenenud vererõhu, ebatervisliku toitumise, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise ja diabeediga on olulised südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurid. SYNLABis eelmisel aastal teostatud kolesterooli analüüsidest olid kõrgenenud tulemustega 57%. Südame- ja veresoonkonna haigused on ka eestlaste peamine surmapõhjus.
“Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonna haigused anda tuntavaid sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldus, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine, lisalöögid ehk ekstrasüstolid,” lausus dr Raave Sepp. Üheks südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on tema sõnul just kõrge LDL- ehk “halva” kolesterooli tase veres, kuna see põhjustab koos lisafaktoritega veresoonte lupjumist.
Dr Anneli Raave-Sepp
Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise algstaadiumis on kõrge LDL-kolesterooli tase enamasti asümptomaatiline, mis tähendab, et enamikel inimestel ei põhjusta see mingeid kaebusi.
Kõrge kolesteroolitase avastatakse sageli liiga hilja
“Paljudel juhtudest avastataksegi kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel esinevad südame-veresoonkonnahaigustele viitavad sümptomid – valu rindkeres, jäsemete külmatundlikkus jmt või kui tal tekib infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla ateroskleroosi poolt juba tõsiselt kahjustatud. Seepärast peaksidki kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest. Eriti aga need, kelle pereliikmetel on kõrge LDL-kolesterool või nooremas eas alanud südameprobleemid,” rõhutas dr Raave-Sepp.
Südamelihase infarkti või insuldi tekke tõenäosus on seda suurem, mida kauem püsib kõrge LDL-kolesterooli tase. “Kolesteroolide sisalduse hetkeseisust saab ülevaate vereanalüüside abil ning seejuures on kolesterooli kõrval oluline kontrollida just “halva” kolesterooli taset ning riskitegureid arvesse võttes, võib arst määrata ka teisi olulisi analüüse südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks,” lausus SYNLABi laboriarst.
Elustiilil on südame tervise hoidmisel oluline koht
Ta nentis, et kolesteroolide sisalduse normis hoidmiseks saab inimene paljutki ise ära teha. “Kolesteroolitaset saab reguleerida tervisliku toitumisega, piisava kehalise koormusega ning vajadusel kehakaalu langetamisega. Samuti on oluline piisav puhkeaeg ning stressi õige maandamine. Kindlasti tuleb loobuda suitsetamisest. Toitumise osas on omal kohal südame-veresoonkonnale oluliste mineraalainete ja vitamiinide ning oomega-3-rasvhapete piisav tarbimine. Need näiteks toetavad südamelihase tööd, normaalse vererõhu ja veresoonte seina elastsuse tagamist,“ lisas dr Raave-Sepp.
Ta pani kõigile südamele, et tänapäeva inimene veedab suure osa nii töö- kui ka vabast ajast istudes ning see teeb karuteene meie südamele. Ideaalis võiks arsti sõnul liikuda 5-7 korda nädalas vähemalt 30 minutit päevas. Aeroobset treeningut võiks noor inimene teha 2-3 korda nädalas. Vanemad inimesed või krooniliste tervisemuredega inimesed võiksid õues liikuda ca 30 minutit päevas.
Dr Raave-Sepp tõi välja olulised analüüsid südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks:
● Kolesterool, mille tase soovituslikult peaks olema alla 5 mmol/l.
● HDL- ehk „hea“ kolesterooli piisav sisaldus veres vähendab südame-veresoonkonnahaiguste riski, sest aitab vähendada kolesterooli sisaldust veres.
● LDL- ehk „halva“ kolesterooli näitaja peaks täiskasvanud inimesel jääma alla 3 mmol/l.
● Mitte-HDL kolesterool näitab kõigi ateroskleroosi põhjustavate lipoproteiinide sisaldust veres ja on arvutuslik parameeter, mille väärtuse saamiseks lahutatakse kolesteroolist HDL-kolesterool.
● Triglütseriidide kõrge tase suurendab LDL-kolesterooli veresooni kahjustavat toimet ning nad mõjuvad koos kahjulikult ka südamelihase rakkude tööle.
● Lipoproteiin (a) on LDL-koletserooli sarnane ühend, mille sisaldus veres on geneetiliselt määratud ja mille kõrge tase võib suurendada südamehaiguste riski ka siis, kui teised näitajad on korras.
● Tühja kõhu glükoos – annab infot veresuhkru taseme kohta.
● HbA1c ehk glükeeritud hemoglobiin näitab keskmist veresuhkru sisaldust viimase 3 kuu jooksul. Kõrge tase viitab diabeedile või selle riskile, mis omakorda on üheks südamehaiguste riskiteguriks.
Allikas: Optimist Public