Tallinnas asuv Toompea 3 maja. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Tantsufestival Sabatants täidab mai kuu kolmel esimesel päeval Tallinnas aadresil Toompea 3 maja elava rahvamuusika ja tantsijatega. Tänavu toimub see 13. korda ja traditsiooni kohaselt avab festivali külakandlemängija Aivar Arak. Sabatants tuleb põneva kavaga – Ingerimaast Norrani, Saaremaalt Leeduni.
Tegemist on traditsioonilise tantsu festivaliga, kus võib elava muusika saatel tantsida, nagu külapeol muiste. Olemuselt on Sabatants osalusfestival, pakkudes avastamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele, nii algajatele kui ka edasijõudnud tantsijatele. Programmi kuuluvad seminarid, õpitoad ja õhtused tantsuklubid, kus parimate pillimeeste saatel kinnistatakse päeva kestel õpitut, rakendatakse varem kogutud oskusi või seatakse päris esimesi tantsusamme. Festivali programmijuht on Leanne Barbo ja korraldusjuht Jaan Sarv.
Tänavused peaesinejad on Norra muusikud Kenneth Lien (parmupill ja hardangeri viiul), Åsmund Arnesen Farstad (hardangeri viiul) ning laulja ja tantsuõpetaja Signe Dorthea Krohn Gjessing, kes tutvustavad Norra vanu tantsutraditsioone õpitoas, tantsuklubis ja seminaril.
Mitte ükski Sabatantsu festival ei möödu ilma külalisteta Lätist ja Leedust. Külla tuleva ansambli Brička keskmes on eriline ieviņase lõõtspill, mis oma nime saanud Läti pillimeistri August Ieviņši järgi. Ieviņase lõõtspilli mängijaid kuuleb ka õhtuses tantsuklubis. Leedust tuleb külla rahvamuusika populariseerija ja õpetaja, libliklõõtsamängija Vilius Marma. Mitut tüüpi lõõtspillide plejaadi täiendavad Eesti enda palavalt armastatud muusikud, Vabariigi pillimehe tiitli omanikud Juhan Uppin ja Kert Krüsban Teppo-tüüpi lõõtspillidel.
Festivali kavas asub olulisel kohal hõimurahvaste tantsupärand. Sel aastal õpitakse Juha-Matti Aroneni käe all ingerisoome tantse ja külla tuleb ansambel Röntyskä. Ees ootab põnev ajarännak 20. sajandi algusesse, kui külatraditsioonidega segunesid uued seltskonnatantsud. Lauri Õunapuu juhatusel proovitakse, kas on võimalik tantsida neid, hiljem eesti rahvatantsudeks saanud tantse sajandivanuste grammofonisalvestuste järgi.
Sörvemaa Sörmitsejad on taaselustanud arhiiviriiulitele kogutud kohalikke tantsuteadmisi ja nende juhatusel saab süüvida Saaremaa tantsudesse. Eelmise festivali teemaks olnud rannarootsi tantse saab tantsida sellelgi aastal. Talharpal ehk hiiu kandlel mängivad Vormsi tantse Liisa Koemets ja Sänni Noormets. Pakri tantsulugudega kostitab Jaan Sarv. Seminaril arutlevad kultuurikatkestuse järgsel ajal tantsude taaselustamine üle Sille Kapper-Tiisler, Laura Naagel, Yngve Rosenblad, vestlust juhib Leanne Barbo.
Küsimuste korral, mis see sabatants õigupoolest on, tasub seada sammud voor-, sõõr- ja sabatantsude õpituppa, mida juhendab Kristiina Siig. Edasijõudnud tantsijaid oodatakse kahtepidi pöörlemise õpituppa, mida viib läbi Leanne Barbo. Selleks, et kaasata kõige pisemad tantsu- ja pärimusmaailma juba maast madalast, on esmakordselt kavas Kreete Viira juhendamisel mängu- ja laulutoad väikelastele.
Sabatantsule jõuab Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu põhjal valminud näitus “Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem”, mille koostas Getter Lauk. Fotonäitus tutvustab erinevaid tantsimise kohti ja viise, nii vanemal ajal kui ka tänapäeval, ning selle meelelahutuslikke, rituaalseid ja maagilisi rolle.
Lisaks eelnimetatud esinejatele mängivad tantsuklubis Aia Rikka, Juuli Kõrre, Krista ja Raivo Sildoja, Tsõnõnõ3, Kirbla trio ning Eva Väljaots ja Robbie Sherratt.