Konn rohus. Foto: Sirje Jaanoja
Päevatoimetaja
Tallinn sulgeb homsest, 4. aprillist kuni 2. maini ajavahemikus kell 21.00-05.00 Astangu tänava (lõigul Astangu 1-19) liiklusele, et tagada konnadele ohutu rändetee tiikidesse kudema.
Konn oma teekonnal. Foto: Sirje Jaanoja
Astangu tänav Tallinnas on üks Eesti aktiivsemaid konnade rändekohti, kus elab neli liiki kahepaikseid. Igal kevadel rändab tuhandeid konni ja vesilikke lõunapoolsetelt talvitusaladelt Astangu tänava äärsetesse tiikidesse kudema.
Vastasel juhul võib ka väikese liikluskoormuse puhul hukkuda Astangu tänaval massiliselt konni
“Tänavalõigu sulgemine liiklusele öisel ajal, mil toimub kahepaiksete massränne, aitab konnadel jõuda turvaliselt üle tee ja jääda ellu. Vastasel juhul võib ka väikese liikluskoormuse puhul hukkuda Astangu tänaval massiliselt konni,” selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juht Meelis Uustal.
Kahepaiksete massränne toimub öisel ajal sobivate ilmastikuolude korral, tavaliselt aprillist maini. Rände tippaeg on kella 22-23 vahel õhtul. Viimasel üheksal aastal on vabatahtlikud tallinlased aidanud kahepaikseid üle tee, mis küll leevendab nende hukkumise protsenti, kuid ei ole püsiv lahendus probleemile. Tulevikus rajatakse Astangu tänava alla konnadele tunnelid.
Meelis Uustal: „Oleme mitu aastat hoidnud silma peal Astangu konnatiikide seisundil ja konnade sigimisedukusel. Vaatamata konnade kõrgele arvukusele on nende kudemisedukus olnud viimastel aastatel madal. Seetõttu hakkasime eelmisel aastal parandama kudemistiikide seisundit: avasime tiigid päikesevalgusele, et konnakullesed kiiremini areneksid, ning puhastasime idapoolseima tiigi mudast ja jäätmetest.
Silma pealhoidvalt ja uudishimulikult ilma pahade kavatsusteta. Foto: Sirje Jaanoja
„Viimased järeluuringud näitasid, et tänu tiigikallaste puhastamisele suurenes kohe ka kulleste arvukus tiikides,“ kommenteeris Meelis Uustal.
Linn jätkab töödega ka tänavu. Sel aastal puhastati tiigikaldaid Paljassaare hoiualal, Harku metsa kaitsealal ja Merimetsas. Sügisel puhastab linn mõned väärtuslikud konnatiigid ka mudast ja setetest, et parandada vee kvaliteeti kahepaiksete jaoks.
Konnad paaritumisel. Foto: Sirje Jaanoja
Taustateavet
Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all ning punase raamatu uute hinnangute kohaselt on see üks kõige kehvemas seisus olevaid loomarühmi, kelle arvukust tuleb hoida ja võimalusel suurendada. Kahepaiksetel on suur mõju toiduvõrgustikes nii maismaal kui vees. Samuti on konnad looduslikud kahjuritõrjujad ja nende järgi saab hinnata keskkonna üldist tervist. Konnad on kõigusoojased loomad, kes saavad järglasi vees. Külmal ajal talvitavad nad maapinda kaevunult või veekogude põhjamudas. Konnad rändavad kolm korda aastas: kevadel veekogudesse pulmi pidama, seejärel suvistesse elupaikadesse ning sügisel tagasi talvituskohta. Konnad on paikse eluviisiga ja suur osa suundub kudema samasse veekogusse, kust nad ise koorusid.