Raamat algab lugejast ja Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Eilsel märtsikuu viimasel päeval jätkasid Jaak Känd ja Jaak Eamets raamatulugemise õhtute sarjaga „Raamat algab lugejast” Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool. Ettelugemiseks valiti kuus autorit, aga meenutati ka literaati Mati Vaga, kellel 27. märtsil möödus 85. sünniaastapäev.
Jaak Eamets, Jaak Känd, Valter Parve. Foto: Urmas Saard / Külauudised
„Kahe Jaagu” loomingulist ühendust tuli nüüdki toetama vinüülplaadi DJ Valter Parve, kes peab eesti keele hoidmist ülioluliseks, eriti ajal, mil järjest kasvav immigrantide hulk ähvardab põlisrahvast lämmatada. Vanakooli pererahva poolt pakuti maitsvat taimeteed ja kohale tulnud kuulajad tõid külakostiks kaasa mitmekesist endavalmistatud suupoolist. Lugemisõhtul oli kohal ka Raeküla kogukonna sage külaline Ene Täht, Pärnu abilinnapea kultuuri valdkonnas.
Valik raamatuid ühe õhtu ettelugemiseks. Foto: Urmas Saard / Külauudised
4. märtsil täitus 160 aastat Eduard Vilde sünnist. 1865. aastal Simuna kihelkonnas ilmavalgust näinud kirjaniku ulatusliku loomingu üht osa tuntakse üsnagi vallatuna. Kriitikute hinnangul võis huumori suurmeister kividki naerma ajada. Vilde on oma ülinaljakates lugudes kasutanud koomika kõiki võimalusi. Tema veidrad või jantivad tegelaskujud on alati pööraselt naerma ajavad nii väliselt kui seesmiselt olemuselt ja nendega juhtub ikka midagi täiesti ootamatut.
Jaak Eamets ja Jaak Känd. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Õhtu heatuju sissejuhatuseks võtsidki Jaak ja Jaak kahasse esimeseks ettelugemiseks käsile Vilde “Ärapõletatud peigmehed” ja “Vigased pruudid”. Mõlemad Jaagud on lisaks suurepärasele lugemisoskusele ka samavõrd head näitleja tüübid, kes elavad oma rollidesse ennastunustavalt sisse ja panid seegi kord Vilde huumorit vahendades rahva naerupisaraid pühkima.
Valter Parve, vinüülplaadi DJ. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Luuletajal, proosakirjanikul ja tõlkijal Andres Ehinil (13. märts 1940 – 10. detsember 2011) täitus samuti lõppenud kuul 85 aastat sünnist. „Kimbuke sinilolli” on Andres Ehini 80. sünniaastapäevale pühendatud raamat, millesse mahutatud poole sajandi kestel kirjutatud luuletuste esimene täielik valikkogu. Sedagi raamatut lugesid vaheldumisi nii Jaak kui ka teine Jaak. Jaakusid täiendas Valter Parve soovitusega lugeda kindlasti ka Andres Ehini tütre Kristiina raamatut “Südametammide taga”, mis ilmus möödunud aastal. Et saada aimdust autobiograafilise tragikomöödia kaudu naise elu lõpututest rollidest ja olla teadlik kuidas armastada teineteist koos vooruste ja puudustega. Kuna Ehin on laulnud alates 2012. aastast ansamblis Naised Köögis, siis pani Parve plaadimängijasse Naised Köögis.
Jaak Känd. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ümmarguse tähtpäevaga kirjanikke on märtsis veelgi. Elva mees Ilmar Särg sai 70. Tema pälvis 2002. aastal romaani „Sada aastat armastust” eest Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia, mida annab välja Albu vald.
Indrek Koff on sündinud 1975. aastal Pärnus ja lõpetanud kodulinnas Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ning seejärel Tartu Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala. Ta on tõlkinud suurel hulgal kirjandust.
Ene Täht ja Naised köögis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Jaak Känd luges Iko Marani (sünd. 1915) luulevormis kirjutatud lasteraamatust „Läki metsa”.
Huvitav oli teada saada mida Rein Veidemann on öelnud Johannes Semperi kohta raamatus “Sada hetke Eesti luules”: „Eesti luuleloos on krestomaatiliseks saanud neli luuletust, mis tähistavad stalinismijärgset vabanemist, uut lootust elule ja vaimse ruumi avardumisele: Debora Vaarandi “Lihtsad asjad”, Ain Kaalepi “Sõber, kui ehitad maja”, Jaan krossi “Maailma avastamine” ja Johannes Semperi “Kuidas elaksid?” ….” Iroonilisel kombel ka ise stalinismi ohvriks sattunud Semper väljendab selles, 1957. aastal ilmunud luuletuses pöördumist inimlike püsiväärtuste poole. Vastus luuletuse retoorilisele küsimusele on üks ja ainus: pole võimalikki elada ilma sõpruse, armastuse, kodumaa ja rahvata, ilma tuleviku-usuta.
Vaike Vaga. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meeldiv oli tõdeda, et Matti Vaga polnud unustatud. Kohal viibinud Vaike Vaga täpsustas mõndagi literaadi elust, mis polnud lõpuni teada. Teada on mõned Matti Vaga luuletused mis saanud viisistatud. Näiteks Pärnu muusikakooli 40. aastapäeva puhuks valmis Valter Ojakäärul õppeasutuse tellimusel laul “Sõber muusika” kirjamehe Matti Vaga sõnadele.
Matti Vaga. Foto Vaike Vaga isiklikust kogust
1996 sai Matti Vagast Pärnu vapimärgi kavaler, kuid kahjuks sama aasta 1. märtsil lahkus ta Vikerkaarele, nagu Vaike Vaga ilusti lausus. Jaak Känd rääkis, et Matti Vaga elutargad artiklid on olnud lähedased mitme põlvkonna kirjandushuvilistele. Ta andis tervelt kogu oma loomingulise tegutsemise aja jooksul olulise panuse Pärnu kirjandusellu ning lisaks arvukatele kirjatöödele Eesti väljaannetes oli samuti innukas kõiges, mis puudutas tema kodulinna kultuuri. Tema arvamuste, mõtete ja väljaütlemistega arvestati ning paljusid tähelepanekuid hinnati. Meenub tema ellu kutsutud ja juhitud Suleklubi ja mitmeid teisi ettevõtmisi.
Piia Karro-Selg ja Jaak Kännd. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Samal teemal:
